Õnn on tihti näha alles tagantjärgi.
lk 148
The heart of a whale is the heaviest on the planet. It is big enough for a human to swim through. And it is very slow.
lk 75
Unikaalne ja alahinnatud oskus on tuvastada optimaalne kogus vaeva ja jama, mida tuleb taluda, et inimestega läbi saada ja elus edasi jõuda.
lk 141
Kliimamuutustega otseses või kaudses seoses on osade teadlaste arvates ka inimeste järjest kasvavad vaimsed probleemid, ärevus, depressioon ja paanikahäired, kõikjal maailmas suurenev sõltuvus retseptiravimitest. Planeet soojeneb ja inimesed lähevad samuti peaks soojaks.
lk 66
Kuid hinnasildi leiab harva. Ja sa ei tasu sularahas. Enamik saavutamist väärt asju võtavad lõivu stressi, ebakindluse, veidrate inimestega suhtlemise, bürokraatia, teiste inimeste vastuoluliste stimulite, sekelduste, jama, pikkade töötundide ja pideva kahtlemise arvelt. See on edenemise hind.
lk 139-140
Kui sa veedad terve elu oma tulevikku peljates, õpid hindama kõike, mis sind ootama paneb.
lk 115
Nii nagu ka teistel juhtkonna liikmetel, kui kõige kõrgem boss välja arvata, ei olnud mul oma kabinetti. Mõte oli, et kõik, nii juhid kui ka alluvad, hakkavad töökohtade vahet liikuma. Ametlik eesmärk oli edendada osakondadevahelist koostööd – tegelik eesmärk oli anda kõigile mõista, et nad on asendatavad.
lk 85
Tema vastasleeris on täiskasvanud, kes tunnevad, et nad on endast kõik andnud, kui praeguste noorte arvates on nad ikkagi valesti elanud. Nad on aastaid tööd teinud ja nüüd, kui neil on viimaks võimalus endale ja oma lastele midagi lubada, on see noorte arvates vale, nende lapsed ei taha seda enam, sest see on korraga nii keskkonnakahjulik ebamoraalne kui ka häbiväärne. Suur maja ja suur auto ning eksootilised lõunamaareisid ei tähenda enam, et ollakse naabrist paremad, vaid et ollakse naabrist lollimad. Eriti teravalt tajuvad seda inimesed, kes on mingi osa oma elust Nõukogude Liidus lõksus olnud. Nüüd, kus nad viimakas saavad reisida, on see kliimakahjulik. Nad tajuvad, et peaksid tundma lennuhäbi iga kord, kui nad jala üle ükskõik millise lennujaama ukseläve astuvad.
Aga kui neile rääkida vihmametsade hävimisest, prügisaartest Vaikses ookeanis, maalihetest ja maailmamere tõusust, siis kehitavad nad õlgu, pööravad pilgu mujale, küsivad: aga mida mina teha saan?
Äkki te teekiste vähemalt nii palju, et veeuputus alles pärast teie surma tuleks?
lk 65
Vastikustunne, mida tekitas mõte, et ma võiksin midagi [neist kanda], oli tugevam kui igasugune enesealalhoiuinstinkt.
lk 85
Õnnel pole erilist pistmist sellega, mis kellegi on, vaid hoopis sellega, mida pole.
lk 19
See on üks kõige kasulikumaid eluoskusi – valu talumine, kus see on vajalik, selle asemel, et eeldada triki või otsetee võimalust.
lk 137
Ettevõtete eesmärk oli mitte ühtegi eksimust – ja see andis suure tagasilöögi. Väike ebaefektiivsus kogu tarneahelas oleks olnud parim.
lk 134
Pildi allikas[/caption]