Üks edukas enesekehtestamise ja isikliku mõjukus akt soodustab teist, seepärast tuleb kindlaks teha potentsiaalsed ennastkehtestava tegevuse valdkonnad, kus edu tõenäosus on suur ja kus me ebaedu korral tagajärgedega toime tuleme.
lk 247
Üks edukas enesekehtestamise ja isikliku mõjukus akt soodustab teist, seepärast tuleb kindlaks teha potentsiaalsed ennastkehtestava tegevuse valdkonnad, kus edu tõenäosus on suur ja kus me ebaedu korral tagajärgedega toime tuleme.
lk 247
Tegutsemine enesekindlalt ja tulemuslikult oma elu ühes valdkonnas suurendab me mõjukust ka elu teistes valdkondades.
lk 247
[Keera pilk kõrvale, pane pastakas käest ja taasta hingamine]. Parim viis hoida tähelepanu küsimustele vastamiseks on vajaminevatel konkreetsetel sammudel käia küsimused läbi neid häälega (vaikse pobinaga) lugedes. [Võid ka vilistada füüsiliste tegevuste puhul.]
lk 215
Mida pingelisem on olukord, seda tõenäolisemalt hakkame oma tegevust liigselt analüüsima, see aga takistab meid sujuvalt sooritamast ülesannet, mida oleme sadukordi teinud või harjutanud. Kõik me eksime, aga niisugune vääratamine leiab tavaliselt aset väga suurte panuste korral.
lk 194
Üks põhjusi, miks eksamiärevus on nii tavaline, on see, et see on suhteliselt kerge vallanduma. Eksamihirm on eriti problemaatiline, sest see lööb põhjalikult segi keskendumise, fookuse leidmise ja selgesti mõtlemise võime, mis kõik ülimalt tugevasti sooritust mõjutavad. Reeglina kipub ärevus olema äärmiselt ablas vähendama me keskendumisvõime ja tähelepanu. Ärevusest tekkiv sisemine ebamugavustunne võib olla nii häiriv ja see võib intellektuaalseid võimeid nii oluliselt kärpida, et meil võib olla raske küsimuste nüanssidest aru saada, leida mälust vastavat infot, formuleerida sidusid vastuseid või valida parim vastusevariant.
lk 188-189
Ebaõnnestumine kahjustab me enesehinnangut ning ajendab meid tegema oma oskuste, võimete ja teadmiste kohta väga ebaõigeid ja moonutatud järeldusi. Ebaõnnestumine õõnestab me eneseusaldust, motivatsiooni ja optimismi ning paneb meid end abituna ja lõksupüütuna tundma. Ning ebaõnnestumine võib vallandada alateadlikult stressid ja hirmud, mistõttu me hakkame tahtmatult oma edasisi püüdeid saboteerima.
lk 179
Neuroteaduse uuringu on näidanud, et “emotsioonid pigem korrastavad ratsionaalset mõtlemist, mitte ei paiska seda segi”. Kui miski meis vastu kajab, tunnistab emotsioonidel põhinev intuitiivne meel selle huvitavaks varem, kui loogiline mõistus suudab põhjust seletada.
lk 82
Vihatunde hõõgvel hoidmise veelgi salakavalam tagajärg on, et sellest sugeneva üldise ärrituvuse tõttu kipume väikseimategi probleemide puhul üle reageerima. Tagajärjena lõpeb see tihti sellega, et elame oma frustratsiooni välja sõprade ja pereliikmete peal.
lk 157
Aga kui ma luban temal otsustada, kuidas ma elama pean, siis elab tegelikult tema kahte elu ja mina mitte ühtegi – ja see pole samuti õiglane.
lk 145
Kõik sellised tegevused – hindamine, jagamine, õpetamine, salvestamine, postitamine, lobitöö – on väljendamistegevuse sünonüümid.
lk 59