<
Seal ma sain iseendaks – või vähemalt sain selle mina, millest mulle väga pikaks ajaks jätkub.
lk 51
<
Seal ma sain iseendaks – või vähemalt sain selle mina, millest mulle väga pikaks ajaks jätkub.
lk 51
Oma ootustest ja vajadustest rääkides pelgame, et ei oska öelda asju õigesti. Samas on aga õige kõik, mida me oma vajaduste kaitseks enesekindlalt ütleme.
lk 132
Kui ma lasen sellel soovil oma tegusid juhtida, kas see tüürib mu elu sinna, kuhu ma tahan minna?
lk 271
Oma vajaduste väljaütlemine on eluterve. Ja enda eest seismine pole ebaviisakas.
lk 131
kas sa saad aru
et iseenda eest hoolitsemine
võib olla nii hea ja nii tühi samaaegselt
lk 26-27
Kas see on soov vältida ebamugavust ja teha seda, mis toob lühikeses perspektiivis hea enesetunde (vältimistung)? Või on see soov tegutseda oma väärtuste järgi ja teha seda, mis teie elu pikas perspektiivis rikastab (väärtuste tung)?
lk 271
Sellist asja, nagu piiride kehtestamine süütunnet tundmata, pole olemas. Süütunne kuulub selle protsessi juurde. Süütunne tekib mõtteviisist, et see, mida sa teed, on “paha”. See tuleneb sisemisest programmeeringust, mis keelab teistele ütlemast, mida sa vajad või tahad.
lk 130
Need motivaatorid kisuvad meid tihti täitsa eri suundadesse – ning vältimisele üles ehitatud elu pakub palju vähem rahuldust kui väärtustele üles ehitatud elu.
lk 267
INIMESED ÜRITAVAD OMA tahtmist saada teistes süütunnet tekitades, kuid nende nõudmised võivad olla konfliktis sinu väärtushinnangutega.
lk 111
Piiride paikapanemine ei ole oma pere, sõprade, partneri, töö või kellegi või millegi muu reetmine. Piiride kehtestamata jätmine on aga päris kindlasti enda reetmine.
lk 86
Mis on kõige tille lihtsam ja kergem sammuke, mille ma saaksin järgmise ööpäeva jooksul astuda ja mis viiks mind eesmärgi saavutamisele pisutki lähemale?
lk 257