Ja ma olen väga lihtsakoeline jäljekoer, ma otsin ainult iseennast, mitte kunagi kedagi teist.
lk 158
Ja ma olen väga lihtsakoeline jäljekoer, ma otsin ainult iseennast, mitte kunagi kedagi teist.
lk 158
Esiteks muudab üksildus meid iseenda ja ümbritsevate inimeste suhtes ülemäära kriitiliseks ja sellest johtuvalt hindame me oma olemasolevaid suhteid liiga negatiivselt – see kõik mõjutab meie suhtlemist teiste inimestega. Teine ja ükskilduse üks salakavalamaid mõjusid on see, et üksildus paneb meid käituma enesehävituslikult, vähendades veelgi meie sotsiaalsete sidemete kvaliteeti ja kvantiteeti. Tagajärena jäävad kiud, millest meie “suhtlemismusklid” koosnevad – meie sotsiaaldsed ja suhtlemisoskused, oskus näha asju teise inimeses vaatenurgast, empaatiavõime ja võime mõista teiste inimeste tundeid – , üha nõrgemaks ja hakkavad meid alt vedama just siis, kui me neid kõige rohkem vajame.
lk 48
Selle põhjuseks on desensitisatsiooniks (tuimastumiseks) nimetatav psühholoogiline protsess. Mida rohkem me ebamugavana või ebameeldivana tunduvas situatsioonis viibime, seda rohkem me sellega harjume ja seda vähem see meid häirib.
lk 42
Ettevõtlus on teie võimalus tööd enda elu järgi kujundada ja mitte lasta tööl teie üle võimust võtta.
lk 211
Kui valgustatuks meile ka ei meeldiks oma ühiskonda pidada, näitavad meie tegelikud teod, siis kui jutt on meist erinevate inimeste aktsepteerimisest, midagi muud.
lk 38
Pärast tõrjumist ei pruugi alati olla lihtne saada sotsiaalset toetust lähedastelt sõpradelt ja inimestelt, keda me usaldame, kuna nad kalduvad meile tõrjumisega tekitatud valu alahindama. Kõik me oleme kehvad nii iseenda kui teiste sisemise ja füüsilise valu hindajad (kui me just ei juhtu ise samal ajal samasugust valu kogema).
lk 38
Kui PEAKSITE ilma rahata oma firmat kaks korda kasvatama, siis kuidas seda teekiste?
lk 180
Mõnikord saavad meie suhtlusringkonnad aru enne, kui me seda ise taipame, et oleme neist välja kasvanud.
lk 33
Puutudes kokku tõrjumisega tööl, tuleks üritada aru saada, kui palju on see ajendatud negatiivsetest või kiusamist soosivast firmakultuurist, ambitsioonide ja rivaliteedi väljaelamisest või püüdest meeldida ülemustele ja juhtidele.
lk 31
See kõik iseloomustab haridussüsteemi, mis viidi sisse 19. sajandi alguse Preisimaal ja millel olid alguses sageli militaarsed tunnused.
lk 143
Me peame tunnistama, et tänapäeva eluga kaasnevad kognitiivsed nõudmised kasvavad iga aastaga, kuid meie kasutame ikka samasugust aju kui kakssada tuhat aastat tagasi, mil Ida-Aafrika tasandikele ilmusid esimesed inimesed.
lk 28
Tõrjutus võib tekitada nelja laadi emotsionaalseid haavu ning need kõik võivad vajada mõningast emotsionaalset esmaabi. Need on püsivad seesmised valud, viha ja agressiivsed tungid, enesehinnangu langus ja kuuluvustunde kahjustus.
lk 27
Et ta läheb ise enda peale marru, kuna ta leiab, et nõusid pesevad mehed on eksootilised. Just seetõttu, et nad on mehed! Mehed pääsevad alati nii kergelt, sest naised peavad neid šimpansideks. Angela sõnul siis. Naine võib pesta nõud, käia lasteaias järel, pühkida laste suud, teha voodid kenasti ära ja küpsetada lasanjet. Mitte üks inimene ei arva, et see on midagi erilist. Aga kui šimpans, ei vabandust, kui mees, seda teeb, siis õhatakse salaja vaimustusest. Jah, salaja! Mitte kunagi valjusti, sest naised teavad, et see on vale vale, vale. Aga salaja vaatavad nad meeste käsi, mis teevad voodi üles, vahustavad bešamellkastme, pühivad väikse laps suunurka või pesevad taldrikud hoolikalt ja lihtsalt … oh … Nagu oleks tegu sentsatsiooniga, kellega naised otsekohe magada tahavad.
lk 152