Oskused, mis meil on välismaailmaga toime tulemiseks, on paremini arenenud kui need, mis meil on sisemaailmaga toime tulemiseks.
Debora Chambers, Daniel Reisberg
lk 45
Oskused, mis meil on välismaailmaga toime tulemiseks, on paremini arenenud kui need, mis meil on sisemaailmaga toime tulemiseks.
Debora Chambers, Daniel Reisberg
lk 45
Kuid süütunde tekitamisel on bumerangiefekt, mille peale enamasti ei tulda, ja see on see, et koos süütundega tekib ka vimm.
lk 123-124
Suhetega seotud haiglane süütunne avaldub kolmes peamises vormis, mis kõik tekitavad sarnaseid psühholoogilisi haavu: lahendamata süütunne, mis on kõige levinum ja tihtipeale kõige kahjulikum, ellujäänu süütunne ja lahusoleku süütunne (või sellele lähedane ebalojaalsuse süütunne).
lk 113
Ärme kiirusta ravima uudishimu, energiat ja uudsuseiha. Õiges keskkonnas ei ole need puuduseks, vaid võivad osutuda tõeliseks väärtuseks. Richard A. Friedman
lk 176
Nimelt näitavad paljud uurimused, et kvalitatiivselt teistugusesks ja produktiivsemaks mõtlemisprotsessis piisab sellest, kui küsime endalt, miks [traagilised] sündmused juhtusid, mitte aga kuidas need juhtusid.
lk 104
Marx identified capitalism as system where only a small part of the population own the means of production, while most of the population is mined for productivity, with capitalists extracting surplus value from their wage-labour.
lk 11
Vajadus iseenda ja oma identiteeti uuesti määratleda kaasneb paljude trauma- ja kaotusekogemustega.
lk 88
Soovitav on mõelda järgmistele küsimustele: millised on inimese eelnevad kogemused samasugustes olukordade? Mis kartused, kahtlused, lootused ja ootused võivad tal selles olukorras olla? Mis tema elus veel toimub? Kuidas on tema päev siiani kulgenud? Mil viisil võivad mingid muud suhted ta reaktsioone mõjutada?
lk 76
In Marx’s own words, humans make their own history, but they do not make it just as they please; they do not make it under circumstances chosen by themselves, but under circumstances directly encountered, given and transmitted from the past.
lk 11
Üksildus ja sotsiaalne isolatsioon nõrgestavad meie suutlikkust vaatepunkti vahetada, mistõttu me teeme sagedamini suhtluses väärsamme või paistame kohatu, üliinnnuka ehk ka liiga eemalolevana.
lk 69
Ja ma olen väga lihtsakoeline jäljekoer, ma otsin ainult iseennast, mitte kunagi kedagi teist.
lk 158
Esiteks muudab üksildus meid iseenda ja ümbritsevate inimeste suhtes ülemäära kriitiliseks ja sellest johtuvalt hindame me oma olemasolevaid suhteid liiga negatiivselt – see kõik mõjutab meie suhtlemist teiste inimestega. Teine ja ükskilduse üks salakavalamaid mõjusid on see, et üksildus paneb meid käituma enesehävituslikult, vähendades veelgi meie sotsiaalsete sidemete kvaliteeti ja kvantiteeti. Tagajärena jäävad kiud, millest meie “suhtlemismusklid” koosnevad – meie sotsiaaldsed ja suhtlemisoskused, oskus näha asju teise inimeses vaatenurgast, empaatiavõime ja võime mõista teiste inimeste tundeid – , üha nõrgemaks ja hakkavad meid alt vedama just siis, kui me neid kõige rohkem vajame.
lk 48
Selle põhjuseks on desensitisatsiooniks (tuimastumiseks) nimetatav psühholoogiline protsess. Mida rohkem me ebamugavana või ebameeldivana tunduvas situatsioonis viibime, seda rohkem me sellega harjume ja seda vähem see meid häirib.
lk 42