Üks põhjusi, miks eksamiärevus on nii tavaline, on see, et see on suhteliselt kerge vallanduma. Eksamihirm on eriti problemaatiline, sest see lööb põhjalikult segi keskendumise, fookuse leidmise ja selgesti mõtlemise võime, mis kõik ülimalt tugevasti sooritust mõjutavad. Reeglina kipub ärevus olema äärmiselt ablas vähendama me keskendumisvõime ja tähelepanu. Ärevusest tekkiv sisemine ebamugavustunne võib olla nii häiriv ja see võib intellektuaalseid võimeid nii oluliselt kärpida, et meil võib olla raske küsimuste nüanssidest aru saada, leida mälust vastavat infot, formuleerida sidusid vastuseid või valida parim vastusevariant.

lk 188-189

Pildi allikas

Ebaõnnestumine kahjustab me enesehinnangut ning ajendab meid tegema oma oskuste, võimete ja teadmiste kohta väga ebaõigeid ja moonutatud järeldusi. Ebaõnnestumine õõnestab me eneseusaldust, motivatsiooni ja optimismi ning paneb meid end abituna ja lõksupüütuna tundma. Ning ebaõnnestumine võib vallandada alateadlikult stressid ja hirmud, mistõttu me hakkame tahtmatult oma edasisi püüdeid saboteerima.

lk 179

Pildi allikas

Võtke ründajat inimesena, kes vajab hingelist abi.

lk 173

Pildi allikas

Vihatunde hõõgvel hoidmise veelgi salakavalam tagajärg on, et sellest sugeneva üldise ärrituvuse tõttu kipume väikseimategi probleemide puhul üle reageerima. Tagajärjena lõpeb see tihti sellega, et elame oma frustratsiooni välja sõprade ja pereliikmete peal.

lk 157

Pildi allikas

Iseendale andestamine on protsess, mitte otsus. Esmalt peame endale aru andma, et oleme teinud endale piisavalt etteheiteid ja ülemäärasel süütundel puudub me elus produktiivne eesmärk, seejärel tuleb teha selle mõtte omaksvõtuks vajalik emotsionaalne pingutus.

lk 136-137

Pildi allikas

Teadlased on avastanud veel kolm komponenti, millel on vabanduse palumise tagajärjekuses samuti oluline roll: need on kinnitamine, et olete teise inimese tundeid mõistnud, heastamise pakkumine ja tunnistamine, et oleme ta ootusi petnud.

lk 130

Pildi allikas