Ebaõnnestumine annab võimaluste uuesti otsast alustada, olles seekord targem.
Henry Ford
lk 276
p class=”quote” style=”text-align: center;”>Kohanemisperioodi jooksul pead sa ilmselt oma piire üle kordama, kuid püüa hoiduda enda väljavabandamisest. Väga oluline on, et sa endale kindlaks jääd. Kui lased piiridest ülastummisel toimuda, sest sa i viitsi vaielda või kuna tegu polnud suure asjaga, viib see sind protsessi algusesse tagasi.
lk 137
Kui meil miski ebaõnnestub, siis on see lihtsalt tagasiside, et meie lähenemine ei toimi.
lk 276
<
Seal ma sain iseendaks – või vähemalt sain selle mina, millest mulle väga pikaks ajaks jätkub.
lk 51
Oma vajaduste väljaütlemine on eluterve. Ja enda eest seismine pole ebaviisakas.
lk 131
kas sa saad aru
et iseenda eest hoolitsemine
võib olla nii hea ja nii tühi samaaegselt
lk 26-27
Sellist asja, nagu piiride kehtestamine süütunnet tundmata, pole olemas. Süütunne kuulub selle protsessi juurde. Süütunne tekib mõtteviisist, et see, mida sa teed, on “paha”. See tuleneb sisemisest programmeeringust, mis keelab teistele ütlemast, mida sa vajad või tahad.
lk 130
Need motivaatorid kisuvad meid tihti täitsa eri suundadesse – ning vältimisele üles ehitatud elu pakub palju vähem rahuldust kui väärtustele üles ehitatud elu.
lk 267
INIMESED ÜRITAVAD OMA tahtmist saada teistes süütunnet tekitades, kuid nende nõudmised võivad olla konfliktis sinu väärtushinnangutega.
lk 111
Piiride paikapanemine ei ole oma pere, sõprade, partneri, töö või kellegi või millegi muu reetmine. Piiride kehtestamata jätmine on aga päris kindlasti enda reetmine.
lk 86
Kõige olulisem märk sellest, et on vaja piire kehtestada, on ebamugavustunne, mis väljendub sellistes tunnetes nagu viha, vastumeelsus ja pahameel ning läbipõlemine.
lk 71