Neuroteaduse uuringu on näidanud, et “emotsioonid pigem korrastavad ratsionaalset mõtlemist, mitte ei paiska seda segi”. Kui miski meis vastu kajab, tunnistab emotsioonidel põhinev intuitiivne meel selle huvitavaks varem, kui loogiline mõistus suudab põhjust seletada.
lk 82
Vihatunde hõõgvel hoidmise veelgi salakavalam tagajärg on, et sellest sugeneva üldise ärrituvuse tõttu kipume väikseimategi probleemide puhul üle reageerima. Tagajärjena lõpeb see tihti sellega, et elame oma frustratsiooni välja sõprade ja pereliikmete peal.
lk 157
Aga kui ma luban temal otsustada, kuidas ma elama pean, siis elab tegelikult tema kahte elu ja mina mitte ühtegi – ja see pole samuti õiglane.
lk 145
Kõik sellised tegevused – hindamine, jagamine, õpetamine, salvestamine, postitamine, lobitöö – on väljendamistegevuse sünonüümid.
lk 59
Iseendale andestamine on protsess, mitte otsus. Esmalt peame endale aru andma, et oleme teinud endale piisavalt etteheiteid ja ülemäärasel süütundel puudub me elus produktiivne eesmärk, seejärel tuleb teha selle mõtte omaksvõtuks vajalik emotsionaalne pingutus.
lk 136-137
Seepärast ma soovitangi suunata võimalikult palju aega ja pingutusi tarbimiselt loomisele. Meil kõigil on loomupärane soov luua – tuua ellu midagi head, tõelist ja ilusat.
lk 59
Teadlased on avastanud veel kolm komponenti, millel on vabanduse palumise tagajärjekuses samuti oluline roll: need on kinnitamine, et olete teise inimese tundeid mõistnud, heastamise pakkumine ja tunnistamine, et oleme ta ootusi petnud.
lk 130
Märkmed on juba loomupäraselt pisut segased, seepärast pole mingit vajadust neid täiuslikult sõnastada ega viimistletult vormistada, sa võid mõtted võimalikult lihtsalt kirja panna otsekohe, kui need sulle pähe tulevad, ja see on uute ideede arenemiseks väga oluline.
lk 49
Enamiku inimeste jaoks peaks vabandusega esinemine koosnema kolmest peamisest osast: 1) juhtunu üle kahetsuse väljendamine, 2) selgesti “mul on kahju” ütlemine, 3) andestuse palumine.
lk 129
Oskused, mis meil on välismaailmaga toime tulemiseks, on paremini arenenud kui need, mis meil on sisemaailmaga toime tulemiseks.
Debora Chambers, Daniel Reisberg
lk 45
Kuid süütunde tekitamisel on bumerangiefekt, mille peale enamasti ei tulda, ja see on see, et koos süütundega tekib ka vimm.
lk 123-124
