… valikute hindamine nõuab tunnete eraldamist tegudest ja mõtetest.
lk 280
Mõtted sildiga: olemine
Viimane lusikas vol 4
Tegelikult on üllatavalt vähe b-juppe olemas inimese jaoks, kes on otsustanud iseenda vastu ausaks hakata. Teised võivad mind näha kui üksikut vananevat naist, aga lasen omaette rõõmsalt ühe “ruiii” ja iga aastaga muutub teiste arvamus minu jaoks aina tühisemaks.
lk 28
Hiietantsijad vol 13
Viimasel ajal püütakse pea igal sammul inimesele sisendada, et nad mõtlevad liiga vähe, et nad ei tea, kes nad on ja miks nad on, mida nad siin teevad. Ja nad peavad selleks et nende elu sujuma hakkaks, selle kõik välja uurima. Kas see ongi kangelase teekond? Tal pole aimugi, sest muinasjuttudes lähevad laia maailma ju ainult poisid ja mehed. Tüdrukud ja naised lehvitavad neile, pisar silmas, taskurätiga järele. Nende kangelastegu on ootamine. Kallima tagasituleku ootamine. Vangitornis istumine ja ootamine, millal kangelane sind päästma ilmub; kuningalossis ootamine, millal kangelane sind päästma ilmub; kuningalossis ootamine, millal mõnigi peigmehe kandidaat vaprust üles näitab või on vähemalt sümpaatne. Ootamine, millal saad kaheksateist ja siis end värtnaga poolsurnuks torkad. Ootamine, millal prints tuleb sulle kinga jalga proovima. Ainult mõnes üksikus loos paneb tüdruk endale mehe riided selga ja asub ise tegutsema.
lk 313- 314
Veekuu vol 19
See kumu liikus kiiremini kui enamik, mitte seepärast, et see oli põnev, vaid kuna inimesed, kes seda kord kuulnud olid, ei saanud sellist piina enda teada hoida.
lk 240
Viimane lusikas vol 3
Ning jah, ma vajan õnnelik olemiseks vaikust. Või võimalust ise otsustada, millised helid ja kui valjust mu ruumi täidavad.
lk 27
Veekuu vol 18
Mõned mälestused elavad maos, mõned otse naha all. Mõned mälestused on sügavamalt juurdunud.
lk 235
Miljonäri retsept vol 10
Kui hunt tahab hirve tappa, siis ta ei lähe kõige suurema hirve kallale, vaid otsib väiksemat või vanemat või haiget hirve.
Alexander Elder
lk 316
Hiietantsijad vol 11
Ta tahaks praegu minna ja [tütart] kallistada, kuid ta ei oska, vist ka ei julge. Selle asemel istub ta diivanil edasi. Nagu kõige tüüpilisem eesti mees. Süda veritseb aga käed-jalad ei liigu.
lk 175
Veekuu vol 17
Tõde, vale ja tegu vol 14
Ma ei öelnud midagi selle kohta, et ma ei tahaks üldse uut töökohta saada. Et ma pigem koliksin maale mingisse aita, kui painduksin järjekordse ülemuse ees järjekordses ettevõtte ja teeskleksin, et mind huvitab, mida arutatakse lõpututel koosolekutel inimestega, kes võtavad iseend liiga tõsiselt.
lk 188
Veekuu vol 16
Hiietantsijad vol 9
Kultuur on valdkond, mis tuleb alles kõige lõpus. Ja mis kõige esimesena oma mõtte kaotab. Siis, kui toidu hankimine ja ellujäämine hõivab taas enamiku inimeste ajast.
lk 174
Tõde, vale ja tegu vol 13
Teadlikud inimesed. Inimesed, kelle bensiini õgivad maasturid ja džiibid on pargitud ökokohvikute ja restoranide vahele.
lk 148
Veekuu vol 15
Maailmas, kuhu sinu rada on maha pandud, on teiste inimeste mälestused mõnikord ainus viis näha elusid, mis ei saa kunagi olla sinu päralt.
lk 232
Tõde, vale ja tegu vol 12
Ma ei mäleta, mida ma veel ütlesin, kuulsin oma kriisikvat häält, kuid ei hoolinud sellest. Lasin end vihal alla neelata. Kümblesin selles, küürisin end puhtaks häbist, mida peaks tundma tema, mitte mina.
lk 143
