ma kraabin tagurpidi
ennast endale tagasi
lk 91
me lugesime raamatuid
kus hiired helistasid
kiirabisse ja vastu võtsid
sõbralikud kassid
lk 89
ma ei taha enam kullakallis
töö käis must läbi
ja sõrmede kaudu väljudes
väänas mind kontideni
lk 76
kas sa saad aru
et iseenda eest hoolitsemine
võib olla nii hea ja nii tühi samaaegselt
lk 26-27
oh läheb mööda aeg
ja nii nagu igast bossist
saab kord ahistaja
saavad kõik ka kunagi andeks
lk 18
Ysskord ütlesin isale karmilt et
“Agga pere ei ole firma!!”, see
Oli vast üks teravamaid asju
Mes ma ültse ütelund ole.
Paljutki on nüid muutunud,
mul on siuke tunne et olen
ise isaks kasvand, kuigi
mul last pole, põle teind jja
põle sündinud. A se tunne on.
Me oleme temaga
nigu inimene inimesega nüd-
minä ja mo isä. ütskord
küssis ta mult, et “poja kas mul
on iikka enda nägu peas?”
Se hakkas südame kuidagi,
lässin kodu ja vaatasin peeglisse
Jja küsissin kah
“poja kas mul ika on
oma nägu peas ? ” ja äkkist
ma ei mäletand enam neid
silmi-suud-nina
lk 42