Paljud harjumused, millega me kokku puutume, on kas meile olulise tähtsusega või korduvad (nagu koolis või töökohal kiusamine) või siis mõlemad. Sellistes olukordades on suur oht, et emotsionaalsed haavad jäävad ravimata.
lk 26
Paljud harjumused, millega me kokku puutume, on kas meile olulise tähtsusega või korduvad (nagu koolis või töökohal kiusamine) või siis mõlemad. Sellistes olukordades on suur oht, et emotsionaalsed haavad jäävad ravimata.
lk 26
Kõige sagedasemad põhjused, mis meid armastuses (või ka töökoha taotlejana) kõrvale jäetakse, on üldise keemia puudumine või siis ei vasta me sel hetkel konkreetse inimese või firma vajadustele või ei mahu me otsitavale isikule esitatavate kitsaste nõuete raamidesse – seega sugugi mitte meie mingi otsustava vale sammu või mingi fataalse iseloomuvea tõttu.
lk 22
Lisaks sellele, et me tõrjumist tarbetult isiklikult võtame, kaldume seda ka liigselt üldistama, olgugi, et selleks pole alust (näiteks mõtleme: “Minuga juhtub alati nii” või “Mina ei leia endale kunagi kedagi”), või laskume asjatusse enesekriitikasse, et kui oleksime teinud üht-teist teisiti, saanuks tõrjumist vältida.
lk 22
Sügav või korduv tõrjumine mõjub äärmiselt kahjulikult enesehinnangule. Tegelikult piisab ainuüksi minevikus aset leidnud tõrjumise meenutamisest, et enesest lugupidamine ajutiselt langeks.
lk 21
Tõrjutus vallandab tihti viha ja agressiivseid impulsse ning tekitab tugeva tungi neid välja elada, eriti nende peal, kes meid ära tõukasid. Häda korral kõlbavad ka süütud kõrvalseisjad (nt uksed ja seinad).
lk 18-19
Üks põhjusi, miks tõrjumine tihti nii hävitavalt mõjub, seisneb selles, et aru, loogika ja terve mõistuse osutuvad valu leevendamisel tavaliselt kasutuks.
lk 17
Tõrjutus võib tekitada nelja laadi emotsionaalseid haavu ning need kõik võivad vajada mõningast emotsionaalset esmaabi. Need on püsivad seesmised valud, viha ja agressiivsed tungid, enesehinnangu langus ja kuuluvustunde kahjustus.
lk 27
Paljud harjumused, millega me kokku puutume, on kas meile olulise tähtsusega või korduvad (nagu koolis või töökohal kiusamine) või siis mõlemad. Sellistes olukordades on suur oht, et emotsionaalsed haavad jäävad ravimata.
lk 26
Kõige sagedasemad põhjused, mis meid armastuses (või ka töökoha taotlejana) kõrvale jäetakse, on üldise keemia puudumine või siis ei vasta me sel hetkel konkreetse inimese või firma vajadustele või ei mahu me otsitavale isikule sobivate kitsaste nõuete raamidesse – seega sugugi mitte meie mingi otsustava vale sammu või mingi fataalse iseloomuvea tõttu.
lk 22
Lisaks sellele, et me tõrjumist tarbetult isiklikult võtma, kaldume seda ka liigselt üldistama, olgugi et selleks pole alust (näiteks mõtleme: “Minuga juhtub alati nii” või “Mina ei leia endale kunagi kedagi”), või laskume asjastusse enesekriitikasse, et kui oleksime teinud üht-teist teisiti, saanuks tõrjumist vältida.
lk 22
Sügav või korduv tõrjumine mõjub äärmiselt kahjulikult enesehinnangule. Tegelikult piisab ainuüksi minevikus aset leidnud tõrjumise meenutamisest, et enesest lugupidamine ajutiselt langeks.
lk 21
Tõrjutus vallandab tihti viha ja agressiivseid impulsse ning tekitab tugeva tungi neid välja elada, eriti nende peal, kes meid ära tõukasid. Häda korral kõlbavad ka süütud kõrvalseisjad (nt uksed ja seinad).
lk 18-19
Üks põhjusi, miks tõrjumine tihti nii hävitavalt mõjub, seisneb selles, et aru, loogika ja terve mõistuse osutuvad valu leevendamisel tavaliselt kasutuks.
lk 17
Ajuskaneeringud näitavadki, et tõrjutuse kogemisel aktiveeruvad needsamad ajupiirkonnad mis füüsilise valu puhul.
lk 16