…olevik oli alati talumatu, tulevik alati hirmus, ning ühel hetkel märkasin, et olin pidevalt vallutatud minevikust, mis läheb küll mööda, aga ei kao kuhugi …
lk 14
…olevik oli alati talumatu, tulevik alati hirmus, ning ühel hetkel märkasin, et olin pidevalt vallutatud minevikust, mis läheb küll mööda, aga ei kao kuhugi …
lk 14
Isa oli talle kord öelnud, et on üksainus viis mõõta, kui hästi inimene oma päeva veetis. See sõltus sellest, kui suure osa päevast veetsid sa tulevikku igatsedes või minevikku kahtsedes.
lk 324
… ja ma ei räägi välja seda mis mul mõttes on nimelt et kui ma saan lõplikult jagu kõigist oma alaarengutest siis ma lähen omaette elama sest nii palju inimesi mõjub väsitavalt ja ma näen sügavuti samavõrra kui ma räägin pealiskaudselt ja see mida ma sügavuti näen ei meeldi mulle ja kaugemal viibides oleks see mulle vähem valus või ei läheks mulle korda sest iga minutiga ma kaugenen üha enam sellest mida nimetatakse perekonnaks ja iga minutiga arvestan ma üha rohkem iseendaga.
lk 61
Kõige rumalam asi on minna endast lollimatega ühte tuppa ja hakata seal ennast hästi tundma.
Triin Hertmann
lk 143
See oli tema meelest üks kummalisi nähtusi inmolus. Isegi kui sul polnud millegi nimel elada, keeldus üks osa sinust alati suremast.
lk 323
Ta poleks kunagi uskunud, et see nii raske on.
Rikas olemine.
Teadmine, et sa võid osta, mida iganes soovid, mõistuse piires muidugi, reisida, kuhu hing ihkab, ükskõik kui eksootilisse kohta. See painab ja ahistab. Korraga on ta elu veel väiksem ja kitsam kui varem. Võimaluste paljusus mõjub piiravalt. Enam ei ole tal vabandusi, raha ei ole takistuseks, aeg ei ole. Ainult ta ise on, tema huvipuudus, passiivsus. Motivatsiooni puudus.
lk 356
Aga sina olid alati pigem hea ja isetu tütar kui südametu varas, kes näppab inimeste hingekilde.
lk 280
Püüdke juutide või mustanahaliste juurde tööle saada. Nad pakuvad lõunat. Aga mis peamine, juutidel ja mustadel naistel on austus töö vastu, sinu töö vastu, ja nad ei tunne karvavõrdki häbi selle üle, et nad päev otsa kodus istuvad ja pöidlaid keerutavad. Nemad ju maksavad sulle.
lk 40
Ajuskaneeringud näitavadki, et tõrjutuse kogemisel aktiveeruvad needsamad ajupiirkonnad mis füüsilise valu puhul.
lk 16
Kõik olendid, kellega varemalt väljaspool kodu kokku puututi, olid potentsiaalselt ohtlikud. Mets oli ohtlik. Eestlane kui metsarahvas on müüt, mis konstrueeriti alles 20. sajandil. Vanasti inimesed kartsid metsa ja seal elavaid olendeid. Kohtumised nendega ei pruukinud hästi lõppeda.
lk 315
Tegelikult on üllatavalt vähe b-juppe olemas inimese jaoks, kes on otsustanud iseenda vastu ausaks hakata. Teised võivad mind näha kui üksikut vananevat naist, aga lasen omaette rõõmsalt ühe “ruiii” ja iga aastaga muutub teiste arvamus minu jaoks aina tühisemaks.
lk 28
Viimasel ajal püütakse pea igal sammul inimesele sisendada, et nad mõtlevad liiga vähe, et nad ei tea, kes nad on ja miks nad on, mida nad siin teevad. Ja nad peavad selleks et nende elu sujuma hakkaks, selle kõik välja uurima. Kas see ongi kangelase teekond? Tal pole aimugi, sest muinasjuttudes lähevad laia maailma ju ainult poisid ja mehed. Tüdrukud ja naised lehvitavad neile, pisar silmas, taskurätiga järele. Nende kangelastegu on ootamine. Kallima tagasituleku ootamine. Vangitornis istumine ja ootamine, millal kangelane sind päästma ilmub; kuningalossis ootamine, millal kangelane sind päästma ilmub; kuningalossis ootamine, millal mõnigi peigmehe kandidaat vaprust üles näitab või on vähemalt sümpaatne. Ootamine, millal saad kaheksateist ja siis end värtnaga poolsurnuks torkad. Ootamine, millal prints tuleb sulle kinga jalga proovima. Ainult mõnes üksikus loos paneb tüdruk endale mehe riided selga ja asub ise tegutsema.
lk 313- 314