Belbini teejuht vol 6

Viimase, kuid võib-olla kõige olulisema asjana tehke pigem seda tööd, mida vaja, kui seda, mida tahaksite teha. Hinnatakse neid, kes teevad ära tüütud asjad ega noki välja neid ülesandeid, mis neile kõige rohkem meeldivad. Kunagi ei tohi põlata ära kõige tagasihoidlikumat või tähtsusetumat tööd. Võib-olla ei märgita seda kohe ära, kuid kui teil on hea ülemus, saate tasu kunagi hiljem.

lk 72

Belbini teejuht vol 3

Kui olete mõne tööga eriti hästi toime tulnud, väljendage rahulolu ja näidake, et tunnete sellest rõõmu. Kui annate sõnaselgelt teada, mis teile rõõmu valmistab, teete lisaks endale teene ka tööandjale. Seega märgite ära tööd, mida tööandja võib rahumeeli teile anda, teades, et need tehakse hästi. Kui tööandja peab selle kõik ise välja mõtlema, on see raskem teile mõlemale.

lk 44

Mis värvi on sinu langevari vol 4

Võtke iga tööd kui seiklust. Enamik meist armastab seiklusi. Seiklus tähendab tervet rida meile avanevaid ettearvamatuid sündmusi. Just selline on tänapäeval väga tihti töö tegemine! Jõulised mängud! Üldine auahnus! Kuulujutud! Rumalad otsused! Veidrad liidud! Reetmised! Preemiad! Järsud keerud ja käänakud, mida keegi ei oleks suutnud ennustada! Kõik see avaneb teie silme ees.

lk 149

Mis värvi on sinu langevari vol 1

Suutmatus tööd leida on isegi hull, aga kui sellele lisandub veel äraütlemisega seotud tunne … Õudne! Enamik meist ei talu äraütlemist. Kulutame suure osa oma elust selle vältimisele: kohtamas käies, uusi ideid esitades ja nii edasi. Me ütleme enne teistele ära, kui meil on tunne, et nad kavatesevad meile ära öelda. Me teeme äraütlemise vältimiseks mida tahes (mõtlen tõesti: mida tahes). Vanemaks saades saab äraütlemise vältimise oskus meile üsna selgeks.

lk 25