Uus uskumus meie kultuuriruumis on, et kõik peab olema tore, kiire, lihtne, ja ei sobi kokku lootusest kantud mõtteviisiga. Samuti teeb see meid lootusetuseks.
lk 100
Uus uskumus meie kultuuriruumis on, et kõik peab olema tore, kiire, lihtne, ja ei sobi kokku lootusest kantud mõtteviisiga. Samuti teeb see meid lootusetuseks.
lk 100
Häbi vajab kolme asja, et kontrolli alt väljuda: saladuses hoidmist, vaikimist ja hukkamõistu. Kui juhtub midagi häbistavat ja me paneme selle lukku, siis hakkab see mädanema ja kasvab. See tarbib meid. Me peame oma kogemust jagama. Häbi on inimestevaheline asi ja seda saab inimeste vahel ravida. Kui leiame kellegi, kes on ära teeninud õiguse meie lugu kuulata, siis peame oma lugu rääkima. Häbi kaotab jõu, kui sellest räägitakse. Sel viisil peame arendama oma lugu, et saaksime häbil minna lasta, ja me peame arendama häbi-resilentsust, et oma lugu arendada.
lk 69
Me elame häbikultuuris — me tahame teada, kelle süü see on ja kuidas inimesed selle eest maksavad.
lk 39
Häbi vihkab seda, kui me kellegegi temast räägime. See vihakb sõnadesse panemist — ta ei jää niimoodi ellu. Häbi armastab saladust. Kõige ohtlikum on pärast häbi läbielamist see ära peita või maha matta.
lk 29
Isegi põhjas ära käimine pole aja raiskamine. Kui eksid, teeb see haiget. Ent parim viis pinnase kobestamiseks ja uue saagi jaoks ettevalmistamiseks on põhjas ära käia ja asjad tõeliselt segi pöörata. Lase oma hirmul panna end liikuma. Iga kogemus on väärtuslik, kui me sellest õpime.
Ettekirjutus nr 331
Järgmine kord kui sa tunned ebamugavust, ebakindlust või hirmu, siis selle asemel, et alandlikult oma mugavustsooni peitu pugeda, liigu edasi. Märka ja koge ebamugavustunnet ja veendu, et need on vaid tunded — ja et neil pole võimu sind peatada. Kui sa ebamugavustundele vaatamata edasi rühid, jõuad sa lõpuks ka oma eesmärgini.
lk 199
Keegi pole ebamugavusse surnud, aga mugavus on tapnud rohkem ideid, võimalusi, tegusid ja arengut kui kõik muu ühtekokku kokku.
lk 199
Kahjuks ei liigu jamad välgukiirusel, vaid ikka jamakiirusel, seetõttu läheb nende klaarimiseks veidi aega.
lk 74
Hinda reisi, üleminekuid, muljumisi ja pöördeid — need kõik on su elu etapid.
Ettekirjutus nr 198
Kerge tee viib sind paikadesse, kuhu sa ei taha minna. Mõnikord on väike purustus ja surve täpselt see, mida vajad.
Ettekirjutus nr 182
Kui mul on väga valus, siis vaid sellepärast, et ma nii kramplikult kinni hoian.
lk 91
Inimsugu on nii ettearvatav. Tekib tilluke mõte, mis kasvab, ning enne kui arugi saame, oleme lootuse ja hirmu kammitsais.
lk 60