Tähtis on vaid see, et teie ise naudite ennast ja olete rahul enda looduga.
lk 66
Liiga tihti ununeb, et on täiesti okei, kui kõik ei ole alati okei. On täiesti normaalne, et elu on on tipus ainult hetkeks, aga ka õudne ainult aeg-ajalt.
lk 73
Te olete vinge tegija. Olite vinge, kui karjudes sellele planeedile sündisite, ja olete seda ka praegu. Muidu poleks universum teie pärast vaeva näinud. Te ei saa asju nii kohutavalt kihva keerata, et teie ägedus ära kaoks. Sest te olete äge. Jääte selleks alatiseks. See on otsustatud.
lk 54
On igiammune mõte, et tõde teeb vabaks. Tõele silma vaatamine ka halva, raske, kurva, valusa ja häbiväärse ees, sellega leppimine ja selle nägemine on armulikkuse, kaastunde ja muutuse lähtekohad.
lk 59
Muidugi nukker tõde, sest seda on võimalik muuta toredaks või vähemalt sümpaatseks reaalsuseks. (Kas nukker tõde või vale?)
lk 183
Tunnistage, et elu ilu on lahutamatu selle haprustest. Me oleme noored, kuni äkki enam ei ole. Oleme terved, kuni äkki enam ei ole. Oleme koos nendega, keda armastame, kuni äkki enam ei ole.
lk 230
Loobuge ebarealistlikest surnud inimeste eesmärkidest, leppides sellega, et elus olemine tähendab mõnikord haiget saamist, läbikukkumist, stressi ja eksimist.
lk 229
See (töö) võib anda meile identiteedi ja otstarbe, aga ka raamistiku, mille peale me oma ülejäänud tegevuse ja huvid ehitame. Töö võib olulisel määral aidata ka vaimset tervist hoida.
lk 197
Kaotus on valiku tegemisse sisse kodeeritud. Te loobute sellest teest, mida te ei valinud, ning iga kaotusega kaasneb teatud valu, kurbus ja isegi lein.
lk 128
Kui vajame juhiseid, vaatame ringi ja uurime, mida teised teevad. Me teeme mõtlematuid valikuid, mida peame universaalseteks rahulolu allikateks nagu kõrgharidus, oma kodu või lapsed. Tegelikult ei ole need kõigi jaoks. Palju kiirem ja lihtsam on jälgida seda, mida ümberringi näeme, kui ise järele mõelda (negatiivne sotsiaalne nakkavus).
lk 113
Ükskõik kui kindlad oleme parimas tegutsemisviisis, on maailm muutlik ja asjaolud ennustamatud.
lk 96
Üks õppetundidest, mida on ikka ja jälle suust suhu edasi antud, on tõde, et kõrvalepõiklemine nende asjade eest, mida kõige rohkem kardame, on väga halb mõte. Müütide kangelased on sunnitud ikka ja jälle minema pimedasse ja hirmsasse kohta—sohu, koopasse, Surmatähele—ning seisma silmitsi sellega, mis neid seal varitseb.
lk 68
Kui see (ego) ei saa olla eriline teistest parem olles, on see rahul ka eriti õnnetu olles.
E. Tolle
lk 282
Me oleme sündinud süütute ja puhastena, ilusate ja ausatena, ja igal hetkel ühesuse seisundis. Meie arenemise teel koormavad meie hooldajad ja teised meid pagasiga. Mõned meist koguvad üha rohkem ja rohkem pagasit, kuni me oleme selle raskusega koormatud, meid hoiab kinni uskumuste ja käitumismudelite lõks. Aga elu tõeline eesmärk on end sellest pagasist vabastada ja saada jälle kergeks ja puhtaks.
lk 399