Kas sina oled valmis teistega jagama oma tõelist mina? Alateadlikult on paljudel meist kombeks gruppides, tiimides ja isegi paarisuhetes pinnapealseks jääda, kuna tahame end kaitsta tagasilükkamise ja valu eest.
lk 282
Kas sina oled valmis teistega jagama oma tõelist mina? Alateadlikult on paljudel meist kombeks gruppides, tiimides ja isegi paarisuhetes pinnapealseks jääda, kuna tahame end kaitsta tagasilükkamise ja valu eest.
lk 282
Tõeline lähedus on eriline asi. Tänu sellele kuulud gruppi ja ei pea olema kogu aeg kaitsepositsioonil ega ettevaatlik. See aitab ületada hirmu, et sinu kohta midagi soovimatut teada saadakse, võtb maha pinge, et pead teiste silmis lahedana paistma, ja kaotab paljud muudki tõkked, mis meid üksteisest eraldavad.
See aitab ühtlasi vähendada karjamentaliteeti, kus juhile järgnetakse lamba kombel ja tema otsuseid ei vaidlustata kunagi, sest keegi ei taha silma torgata ja midagi rumalat öeldes teist meelepaha ära teenida.
lk 279
Kontrollivajadus ja mugavus ei peaks olema elu ehituskivideks; need ei loo kindlat vundamenti. Kohandumisvõimest ja sitkusest on rohkem abi, sest need võimaldavad üritada, läbikukkumisega riskida ning vigadest õppida ja proovida uusi asju.
lk 258
Eesmärk suunab su tähelepanu, mõjutab sinu valikuid ja annab su tegudele tähendusrikkuse.
lk 243
Eesmärgi omamine on vahest parim asi, mis aitab meil elu ennustamatute tõusude ja mõõnade keskel stabiilsust leida. Oma eesmärgist on kasu ka hirmu ületamisest.
lk 243
Kui kuhjunud negatiivsus ootab vallapäästmist, võid sa ümbritsevate inimeste vastu mürgiseks muutuda.
lk 225
Ka oma hirmude ignoreerimine või allasurumine viib emotsionaalse energia rasiskamiseni.
lk 225
Kui meil on raskusi, võime takerduda kahjulikku kalduvusse võrrelda end inimestega, kelle elus on pealtnäha kõik viimase peal. Võrdlemise puhul märkad pigem teiste edulugusid kui läbikukkumisi.
lk 222
Ükski teine hääl ei saa su potentsiaali ja ambitsiooni samavõrd kahjustada kui enesekriitika. Keegi ei oska sinust paremini vigu leida, sind halvustada, või alavääristada sama hästi kui sa ise.
lk 201
Teine viis vaadata oma kurnatusele on arvestada, et teostamise puudumine ja hõivatuse tunne aitvad mõlemad kaasa sinu väsimusele. Ja vastupidi tavaloogikale, veidi vähem magamist ja veidi rohkem aega endale, võiks olla just see, mida sa vajad oma kurnatusetundega võitlemiseks.
lk 166
Mida sa tahaksid tegema hakata, on varakult märgata oma stressi, enne kui see väljub kontrolli alt.
lk 50
Tuleta endale lahkelt meelde, et elu on tore ka nii, nagu ta praegusel hetkel on.
lk 18–19
Mõnikord, kui sa oled nii katki ja ei saa mitte kui midagi teha, hakkad sa maailma peale karjuma. See on jõuetuse karje. Isegi kui häält ei ole.
lk 87
Siis [nooremana] tundub, et elul on algus, keskmine osa ja siis mingit sorti järelduste ja kokkuvõtte tegemise aeg. Alles siis, kui oleme ise kuskile sinna keskele, hakkab koitma, et kõikide inimeste elus on asju, mis ei lähe plaanipäraselt. Et keskmine osa peakski olema järelduste tegemisteks ja mõtestamiseks, et võimalikult rahuldust pakkuvalt edasi elada.
lk 413–414