Elementaarne, igal olemasolu silmapilgul meie teadvusesse jõudev tõik on: mina olen elu, mis tahab elada, keset elu, mis tahab elada.
lk 27
Elementaarne, igal olemasolu silmapilgul meie teadvusesse jõudev tõik on: mina olen elu, mis tahab elada, keset elu, mis tahab elada.
lk 27
Kas ja millised töövahendid (füüsilised vahendid või virtuaalsed süsteemid muutuvad)? Kas muudatus eeldab, et käitumismustrid peavad muutuma? Millised uskumused ja mõttemustrid neid peaksid toetama? Mis muutub hierarhias või rollidevahelisetes seostes? Kas muudatuse käigus muutuvad ka inimeste, rollide, funktsioonide eesmärgid? Kuidas need uues olukorras kokkuleppida? Kuidas inimesed teavad, mida neil oodatakse, ja kuidas nad teavad, millal neil läheb hästi? Kas ja mis muutub taustsüsteemides? Kui töö muutub, kas muutub ka tasu? Kes selle otsustab, kuidas uus tasu tekib, ning kuidas ses osas inimestega kokkulepped tekivad? Kas muudatus toob kaasa töö asukoha muutuse? Kas kaugtöö on võimalik või mitte?
lk 171-172
Tõde taotlev mõtlemine peab tunnistama, et maailmakorralduses headusevaimu tegutsemas ei ole.
lk 26
It’s a lifelong battle for a woman to stay whole and free in a world hell-bent on caging her.
lk 162
Millised teenused/tooted/protsessid muutuvad? Milliseid tiime/osakondi/rolle see muudatus mõjutab? Kas muudatustest on mõjutatud ka koostööpartnerid? Kuidas ja kas see muudatus kliente puudutab? Kas kõiki või teatud hulka? Kas nende teenuse tarbimine on varasemast teistsugune? Millised infosüsteemid on mõjutatud? Millised on võimaliku mõjud eri rollidele? Kas muudatuse käigus võib minna nii, et osa rolle on vaja täiesti ringi mõtestada või ära kaotada? Mis saab siis neid rolle täitvatest inimestest? Või muutub mõne rolli täitmine väga mahukaks ning seetõttu on vaja just inimesi juurde?
lk 168-169
Me peame kõikjal ja järjekindlalt ebainimlikkusega võitlema. Me peame jõudma nii kaugele, et mängu pärast tapmist peetakse meie kultuuri häbiks.
lk 25
Kes on muudatuse sposnor? Kuidas saab muudatuse juht mandaadi oma töö tegemiseks? Milliseid rolle muudatuse juht veel täidab? Kas projektijuht täidab ka muudatuse juhi rolli? Kas kõige vajamineva jaoks on reaalselt aega , oskusi ja võimalust? Kuidas on muudatus ja projektijuhtimine omavahel seotud? Kuidas tagada sünkroonis minek ühe eesmärgi poole? Kas sponsor on mõistnud, mis on tema roll, ja kas tal on piisavamalt võimalusi taksitused teelt eemaldada? Milliseid teadmisi, oskusi, rolle ja inimesi on muudatuse tegemiseks vaja ? Kuidas kaasata vajalikud inimesed, millised on võimalused? Millised suurusjärgus on mõjutatud rollide/inimeste arv? Milliseid ressursse on vaja muudatuse läbiviimiseks? Kas muudatuseks vajalik aeg ja raha on piisavad ning skoop arusaadav?
lk 157-160
Kui kaugele me oleksime juba jõudnud, kui inimesed tunneksid muret teiste elusolendite käekäigu pärast ja hoiduksid neile mõtlematult halba tegemast!
lk 25
Milline näeb välja unistus edukast lõpptulemusest? Kuidas seda unistust eesmärgina sõnastada ja mõõta? Milliseid peamisi eesmärke on vaja püüda? Kuidas teame, et projekti eesmärgid on täitnud ja oleme liikunud vanast olekust uude? Milline on minimaalne tulemus millega saame rahul olla? Mis saab siis, kui tulemus ei ole ootuspärane?
lk 154-155
Mis probleemi me lahendame? Kus me täna oleme ja mis on puudu? Miks me seda muudatust soovime? Miks just praegu? Mis saab siis, kui me muudatusi praegu ei tee? Mis kasu sellest muudatusest saavad kliendid/partnerid/töötajad? Milleks see muudatus veel hea on?
lk 150-151
Mõtlemine peab paratamatult tunnistama, et heatahtlik suhtumine teistesse elusolenditesse on eetika loomulik nõue.
lk 25
Kui küsimustele “Millist probleemi me lahendame?” ja “Miks meile see muudatus vajalik on?” ei ole selget vastust, siis pole ka ilmselt vajadust muudatuse järele.
lk 149
Maailmajaatus on kooskõlas meie loomupärase tunnetusega. Ta ergutab meid end selles maailmas koduselt tundma ja tegutsema. Maailmaeitus on loomuvastane. Ta sunnib meid elama siin maailmas, kuhu me ometi kuulume, võõrana, ja siin tegutsemist mõttetuks pidama.
lk 19
Interpersonaalse oskused, mida ma edaspidi nimetan inimeseks olemise oskusteks, on aga need, mida eriti võimekad liidrid enamasti väga hästi valdavad ja tänu millele nad silma paistavad (kuulamis- ja mõistmisoskus, empaatia, meeskonnatöö oskus, konfliktilahendamise oskus, kohanemisvõime, paindlikkus, eestvedamise ja enesejuhtimisoskus, aga ka karisma ja audentsus).
lk 139