Maha matmine, nii prügi, tähenduste kui ka tunnete, on olnud surutise all elavate eestlaste ammune ellujäämistaktika.
lk 71
Maha matmine, nii prügi, tähenduste kui ka tunnete, on olnud surutise all elavate eestlaste ammune ellujäämistaktika.
lk 71
Naisel tuleb napsata lähedushetki siis, kui talle sobib. Elu on liiga lühike, et kellegi tahtmist täita …
lk 107
Jumal ootab meid iga päev laboris, operatsioonisaalis, kasarmutes, ülikooli õppepingis, tehases, töökojas, põldudel, kodus ja kõikjal töö üüratus panoraamis. Teadvusta endale seda, et ka kõige tavalisemates olukordades on peidus midagi püha, midagi jumalikku, ning igaühe ülesanne on see iseenda jaoks avastada.
lk 210
Linnas kadusid inimesed suurvormide vahele, vaid maal hakkasid nad looduse taustal oma veidrustega silma.
lk 63
Tahtsin lihtsalt öelda, et järgmine kord, kui te tatart või muud teravilja sööte, siis pidage meeles, et sööte vanarahva raha. Võtke kausitäis rahaputru, pange hapukoort peale ja sööge hea isuga.
lk 16
Mingi ekraani ees vegeteerimine on lihtsalt kergem kui sõbraga rääkimine ning virtuaalne suhtlus nagu tekstisõnumite saatmine on kiirem ja lihtsam kui kellegi külastamine või telefoni teel vestlemine.
lk 183
Vanemate jaoks on üks kõige ängistavamaid tundeid see, kui nad näevad oma last kannatamas, aga ei saa tema heaks midagi teha. Seega on õnnelik pere ehk selline, kus pole õnnetuid lapsi. Eks ürita sellist peret leida.
lk 134
Elu,…, on selline, milliseks me selle teeme. Asi on valikutes, nii suurtes kui väikestes.
lk 474
13.sajandil elanud filosoof ja teoloog Thomas Aquinos loetles üles neli niinimetatud ebajumalat, mis röövivad meie aega ja raiskavad meie elu: raha, võim, mõnu ja prestiiž.
lk 125-126
… koosneb õnn kolmest makrotoitainest, milleks on nauding, rahulolu ja sihipärasus.
lk 125
Me jääme lõksu omaenda väiksesse mulli ja kuigi maailm nii suur ja salapärane paik, hoiavad meie mullid selle meist eemal. Meie enda kahjuks.
lk 358
Seitsmest surmapatust on kadedus ainus, millega ei kaasne mingit lõbu.
Joseph Epstein.
lk 117
Ja tegelikult oledki sa filosoofide kohaselt väga reaalses mõttes kaks eri inimest – see, kes näeb, ja see, keda nähakse.
lk 106