Mehed näevad mehi hoopis teistmoodi. Teise poole nägemiseks peab olema naine. Või teenija. Või mõlemad.
lk 137
Mõtted sildiga: naine
Kuldreegel vol 1
Mis tunne see on, kui kogu bioloogia ei nõrista sinust välja kogu jõudu ja enesekindlust? Oled hoopis tugev ja veendunud, et maailm kuulub sulle?
lk 69
Südametammide taga vol 6
Eesti naiste ajaloost on teada nii vähe, et on lausa kuritegelik täita seda lünka nii põlgliku ja alandava pildiga [Hargla “Raudrästiku aeg”] meie esiemadest. Tahaks näha kasvõi ühtainust legendiväärset naist, keda ei vägistata ega retsita ära enne kolmekümne seitsme aastaseks saamist.
lk 143
Südametammide taga vol 2
Naisel tuleb napsata lähedushetki siis, kui talle sobib. Elu on liiga lühike, et kellegi tahtmist täita …
lk 107
Enese eest hoolitsemise tehnikad naistele vol 2
Ühiskonna sõnumid naisekeha kohta võivad paljudes tekitada liigset keskendumist oma keha väljanägemisele, selle asemel et märgata hoopis enesetunnet.
lk 7
Auhind õigesti elatud elu eest vol 8
Ausambaid püstitakse neile, kes on ennast ohverdanud sõjas, et järgmised põlvkonnad saakis vabaduses elada, aga mitte neile, kes on ennast ohverdanud abielus, et järgmise põlvkonnad saakis sündida.
lk 131
Auhind õigesti elatud elu eest vol 7
Kuigi veel praegugi tembeldavad mõned lastetuid naisi ühiskondlikult kahjulikuks elemendiks, siis ma ei taha ettegi kujutada, kui tugev pidi oleme see surve tema [esiema] ajal. 21. sajandil võib ju üritada pugeda muude huvide ja erialaste saavutuste varju, 19. sajandil polnud peituda mitte kuhugi.
lk 130–131
Auhind õigesti elatud elu eest vol 3
Ma ei saa aru, miks emad kööki oma tütarde eest nii kiivalt varjavad ja neid hinnete pärast tagant sunnivad, kui on ette teada, et kohe pärast kooli lõppu suunavad mehed nad ajaloolise iseenesestmõistetavusega pliidi taha—ükskõik, kas hinded olid head või halvad.
lk 37
Auhind õigesti elatud elu eest vol 1
20ndate alguses laste saamine võib olla ju olla kooskõlas loodusseadustega, kuid tänapäeva ühiskonnakorraldusega küll mitte.
lk 30
Vaimult suureks saamine pole enam popp. Intervjuu Marju Lauristiniga
Eestis on olnud iidsest ajast alates nii, et naised on need, kes sõidavad mööda jõge, laulavad ja sõuavad. Mehed samal ajal taplevad, jorisevad kuskil nurgas või teevad mingeid lolle tempe. Meil on paljuski kultuur, mida võib nimetada matriarhaadiks.
Ema võtab kassi vol 6
Isa oli arvanud, et nüüd tuleks kõik toataimed ära anda, sest neil on kass, Millegipärast arvas isa ema taimede kohta sama, mida ta arvas ema raamatute ja kingade kohta— et elu oleks lihtsam, kui neid oleks vähem.
lk 129
Sõber meriröövel vol 3
Kuulatasin tükk aega, kõik jäi vaikseks nagu maailm sel ajal, kui linnud ja naised olid veel loomata.
lk 173
Tähtede jagaja vol 1
Ei ole tähtis, kui nutikas sa oled, kui tark, kui iseseisev—relvaga on rumal mees sinust alati üle.
lk 11
Kalevipoeg
Lõualuude liigutamine on rohkem naiste sõda. Lorast ei saa lepitajat ega sõjast sõja suretajat.
lk 63
Käbi ei kuku: Maria Mägi-Rohtmets
..olen ikka öelnud, et mehele saamine pole keeruline, aga mehest lahti saamine on keeruline.
Maria Mägi-Rohtmets
22.04.24
