Naine pole rehabilitatsioonikeskus meestele, kes soovivad kasvada, areneda ja sihini jõuda.
lk 170
Naine pole rehabilitatsioonikeskus meestele, kes soovivad kasvada, areneda ja sihini jõuda.
lk 170
Naisi on läbi ajaloo peetud oma keha tõttu füüsilise maailmaga rohkem seotuks. Kui sa suudad sünnitada, menstrueerida ja rinnaga toita, pead olema rohkem loom kui mees, kipume me mõtlema.
lk 239
Võib-olla tuleviku majandusprobleemid ei seisne niivõrd tüdrukutes, keda ei ole julgustatud kodeerima, kuivõrd poistes, keda ei ole julgustatud hoolima?
lk 219
Terve ajaloo jooksul on naise majanduslik hakkamasaamine sõltunud rohkem tema suhetest teiste inimestega kui meestel.
lk 218
Meie planeedil pole ühtegi riiki, mille naistel ei oleks kollektiivselt vähem raha ja väiksemaid majanduslikud võimalused kui meestel.
lk 114
kotitamõnus on käia
ilma kotita
inimesi šokeerida
kuidas nii saab
ise naine
ja käekotti ridiküli
polegi
just nii
vaadake mind
kui lähen
käed taskus
nagu mees
sama vaba
sõtlumatu
ja tähtis
vaadake
lähen kuhugi
kus ei vaja
mitte ühtegi asja
minust endast piisab
lk 21
Pikka aega oldi seisukohal, et programmeerimine nõuab ainult võimet järgida juhiseid. Naised olid selles head, leidis ühiskond. Naised olid kuulekad ja suutsid täita ülesandeid metoodiliselt kindlaks määratud järjekorras. See oli neil loomuses: nad ju kudusid ja õmblesid kohusetundlikult mustrite järgi ja tegid retseptide järgi süüa. Lisaks oskasid nad lastele asju hästi seletada
lk 92
Asi on sellest, et mitte veel väga kaua aega tagasi olid arvutid tegelikult naised. Sõna otses mõttes. Enne, kui arvutist sai masin, oli see amet. Inimene võis saada tööd arvutina ja see tähendas, et ta istus töötoas ja arvutas ühe võrrandi teise järel kellegit teise jaoks.
lk 86
Naised on tähelepanu all olemise suhtes sedavõrd tundlikud, et on, nagu psühholoogid ütlevad, harjunud ise oma keha jälgima. See tähendab, et nad mõtlevad oma kehast ja sellest, kuidas see paistab, kusjuures paljud naised teevad seda suisa iga minut.
lk 48
Ajaloos on vähe huvirühmi, mis pole tahtnud naisi oma kontrolli all hoida. Seda on tahtnud teha kirik, valitsus, isad, abikaasad, ilutööstus, toiduainetööstus… Nimeta vaid.
lk 45
Sõjamees tahab võidelda ja võita, aga sõjapidamist vihkav naine tahaks kohe kapituleeruda.
lk 125
Koolmeister oli tollal lugupeetud mees, 21.sajandi kooliõpetaja on vaid naine, kellest mõni on nõudlikum ja teine väsinum.
lk 43
Sagedasti on naine sunnitud etendama rolli, mis võib talle olla vastumeelne või sobimatu, ent tal pole pääsu, sest ühiskondlik arvamus surub peale midagi, mida on peaaegu võimatu muuta.
lk 35
Naispeaministril nagu igal naissoost juhil on oluline, et ta saab teatud hetkel suguõdedega pilke vahetada ja näha toetavat peanoogutust.
lk 8
Feministliku keeleteadlase Deborah Cameroni sõnutsi pole naiselikkus “kultuuriline konstruktsioon, vaid pigem kultuuriline kohustus—rida ootusi, ettekirjutusi ja keeldusid, mida võimendatakse kiituse ja laitusega, halvemal juhul ka karistatakse.”
lk 81