See, kuidas menopaus kulgema hakkab, pannakse paika enne sündi.
lk 45
Menopausi manifest vol 7
Jah, vaikimisi arenevad munasarjad [loote esimestel rasedusnädalatel]. See on päris irooniline, sest paljudes inimese arengust jutustavates lugudes, olgu tegu Eeva või Pandoraga (esimene naine Kreeka mütoloogias), on naised meeste järel teisel kohal ja/või mehest alguse saanud.
lk 45
Menopausi manifest vol 6
Mõned uuringud näitavad, et riikides, kus sõna “menopaus” ei kasutata, on naistel üleminekueas vähem kannatusi. Sõnakasutus ei mõjuta, kas naisel on kuumahood või tupekuivus, kuid kui ühiskond võtab menopausi avalikult vastu kui muutust, mitte kui kohutavat haigust, võib see pakkuda leevendust.
lk 41
Menopausi manifest vol 5
Selleks, et teada, kuidas naise keha töötab, ei pea olema feminist. Kuid tundub, et patriarhaalses ühiskonnas menopausist kõnelemine on üks suur feminismi avaldus.
Teeme siis häält.
lk 14
Menopausi manifest vol 4
Naised vajavad menopausis navigeerimiseks fakte, sest selleks, et kõlapinda saavutada, on vaja teadmisi—kuid vaja on ka feministlikku lähenemist, sest meie keha, arstiabi ja isegi mõtted on koloniseerinud patriarhaat. Meil ei ole tavaks menopausist rääkimist vältida mitte seepärast, et naised seda ei soovi. Või erinevalt sellest, mida naised tegelikult soovivad, räägitakse menopausist sageli halvustavalt. Ja meditsiin on jätnud menopausi unarusse.
lk 12
Menopausi manifest vol 2
Sel kaadevärgil on probleeme temperatuuri reguleerimisega. Higistama panevad kuumahood, millele järgnevad kohutavad külmavärinad. Eirab termodünaamika seadusi. Ei soovita.
[menopausist Yelpis]
lk 9
Menopausi manifest vol 1
Sekspositiivseks vol 6
Muide, sooloseksis eelistavad naised kliitori stimuleerimist. Heteroseksuaalses parnterseksis aga oodatakse, et naised peaksid saama orgasmi tegevustest, mis on nende sooloseksist väga erinev.
lk 130
Sekspositiivseks vol 5
Sekspositiivseks vol 4
Menstruatsioon on loomulik nähtus, ehkki kohati väga ebamugav ja rõve kogemus. Sellega kaasneb vaevuseid, nii füüsilisi kui ka vaimseid. Krambid, akne, meeleolulangus kergest raskeni, voolus kergest raskeni … Aga ta on olemas ja ta on loomulik. Ühiskonnad on menstruatsiooniverest siiski aegu hüsteeriasse sattunud ja satuvad siiani.
lk 99
Sekspositiivseks vol 1
1998. aastal avaldati uuring, mille korraldas professor Helen O’Connell koos oma töörühmaga ja mille käigus uuriti kliitorit ning tema funktsiooni. Sellest selguski, et kliitor on arvatust palju suurem organ ning selle väline osa, seesama “nupuke”, milleks kliitorit peetakse, on vaid jäämäe tipp. Selgus ka, et kliitor on ainus elund inimkehas, millel ei ole muud eesmärki kui nauding.
lk 76–77
Feministlik perepoliitika kui heterofatalismi leevendus vol 6
Lasteaiakohtade kroonilise nappuse tõttu pikemaks koju jäävad emad maksavad EL-i ühe kõige suurema palgalõhega rasket lõivu, samal ajal kui meeste palgale mõjuvad lapsed positiivselt. Sisuliselt makstakse ema tasuta töö eest raha isale – üks vulgaarsemaid patriarhaadi avaldumisvorme meie ühiskonnas.
Feministlik perepoliitika kui heterofatalismi leevendus vol 5
Rahvastikuartiklitest leiab sageli vulgaarset biopoliitikat, mis on üdini irdunud inimeseks olemise olmest: on mingid ühikud (naised), mis peavad tootma teisi ühikuid (lapsi), ning arutletakse, milliste meetmetega seda tootlikkust stimuleerida – alatasa ignoreerides meeste rolli usaldusväärsete ja hoolitsevate partneritena.
Feministlik perepoliitika kui heterofatalismi leevendus vol 4
… kui on valida, kas saada lapsed ebaadekvaatse partneriga ja muutuda vaeseks üksikemaks või üldse mitte lapsi saada, valib üha enam naisi, et parem üldse mitte, ja perehüvitiste loogika siin ainult toidab heterofatalismi, näidates selgelt, et suurima riskiga gruppi aidatakse kõige vähem.
Feministlik perepoliitika kui heterofatalismi leevendus vol 1
Seresin omistab selle hoiaku [heterofatalismi] pigem naistele, kes näevad, et nende valik taandub eri tüüpi lapsmeestele: kas riskida ja maksta suurt lõivu lastega suhte nimel või jääda lastetuks ning leida hea õnne korral partner, kellega on romantiline ja huvitav, mis siis, et ta ei suuda enda järelt midagi üles korjata.
