Juba lapses peale on õpetatud meid uskuma, et hirm on “paha”, see näitab nõrkust, see pole loomupärane, edukad inimesed ei tunne hirmu, see kammitseb meie elu ning meil on tarvis seda vähendada ja sellest lahti saada.
lk 204
Juba lapses peale on õpetatud meid uskuma, et hirm on “paha”, see näitab nõrkust, see pole loomupärane, edukad inimesed ei tunne hirmu, see kammitseb meie elu ning meil on tarvis seda vähendada ja sellest lahti saada.
lk 204
Üks lihtne tehnika on märgata ja nimi anda: kohe kui oleme muremõtteid teadvustanud, ütleme endamisi: … “Muretsemine”.
lk 156
Kui saate astuda tõhusaid samme, tehke seda. Kui ei saa, siis tehke oma halvale enesetundele ruumi, haakige end murede küljest lahti ja pühenduge millelegi tähendusrikkale, nüüd ja praegu.
lk 155
Kui see aga tõesti juhtub – kui me tõepoolest asja vussi keerame -, siis ei ole meie mõistus sugugi nii lahke.
lk 121
Kuid usu mind: lühiajaline ebamugavustunne on alati väärt pikaajalisi terveid suhteid.
lk 29
Enese aktsepteerimine, eneseteadlikkus ja enese motiveerimine on kõik palju tähtsamad kui enesehinnang.
lk 121
Päevatööl käimine pole nii lihtne, et seda veel üksnes enese joogi ja toidu nimel teha, kui on kadunud kohustus teenida raha naise jaoks, laste jaoks, ema jaoks, isa jaoks, nooremate õdede-vendade jaoks.
lk 53
Ta hakkas jalutama. Ta ajas ennast püsti. Ja tasapisi tui elu tema sisse tagasi. Aga mitte sama elu, vaid uus.
Ja selle elu üle oli ta uhke. Mitte sellepärast, et see oleks eriti ekstravagantne olnud, vaid sellepärast, et ta ehitas selle ise üles.
lk 53
…olevik oli alati talumatu, tulevik alati hirmus, ning ühel hetkel märkasin, et olin pidevalt vallutatud minevikust, mis läheb küll mööda, aga ei kao kuhugi …
lk 14
Isa oli talle kord öelnud, et on üksainus viis mõõta, kui hästi inimene oma päeva veetis. See sõltus sellest, kui suure osa päevast veetsid sa tulevikku igatsedes või minevikku kahtsedes.
lk 324
See oli tema meelest üks kummalisi nähtusi inmolus. Isegi kui sul polnud millegi nimel elada, keeldus üks osa sinust alati suremast.
lk 323
Ta poleks kunagi uskunud, et see nii raske on.
Rikas olemine.
Teadmine, et sa võid osta, mida iganes soovid, mõistuse piires muidugi, reisida, kuhu hing ihkab, ükskõik kui eksootilisse kohta. See painab ja ahistab. Korraga on ta elu veel väiksem ja kitsam kui varem. Võimaluste paljusus mõjub piiravalt. Enam ei ole tal vabandusi, raha ei ole takistuseks, aeg ei ole. Ainult ta ise on, tema huvipuudus, passiivsus. Motivatsiooni puudus.
lk 356