Kui tahate alati kõiges anda endast parima, siis olete perfektsionismi küüsis.
lk 292
Ütle lihtsalt midagi sellist: “Mulle see ei meeldi.” Midagigi öelda on alati parem kui vait olla [kui keegi sinu seatud piire rikub].
lk 141
Tunnustage oma pingutusi aktiivselt, eriti siis, kui eesmärkide saavutamine ei õnnestu.
lk 281
Kui meil miski ebaõnnestub, siis on see lihtsalt tagasiside, et meie lähenemine ei toimi.
lk 276
Oma ootustest ja vajadustest rääkides pelgame, et ei oska öelda asju õigesti. Samas on aga õige kõik, mida me oma vajaduste kaitseks enesekindlalt ütleme.
lk 132
Oma vajaduste väljaütlemine on eluterve. Ja enda eest seismine pole ebaviisakas.
lk 131
Sellist asja, nagu piiride kehtestamine süütunnet tundmata, pole olemas. Süütunne kuulub selle protsessi juurde. Süütunne tekib mõtteviisist, et see, mida sa teed, on “paha”. See tuleneb sisemisest programmeeringust, mis keelab teistele ütlemast, mida sa vajad või tahad.
lk 130
Need motivaatorid kisuvad meid tihti täitsa eri suundadesse – ning vältimisele üles ehitatud elu pakub palju vähem rahuldust kui väärtustele üles ehitatud elu.
lk 267
INIMESED ÜRITAVAD OMA tahtmist saada teistes süütunnet tekitades, kuid nende nõudmised võivad olla konfliktis sinu väärtushinnangutega.
lk 111
Piiride paikapanemine ei ole oma pere, sõprade, partneri, töö või kellegi või millegi muu reetmine. Piiride kehtestamata jätmine on aga päris kindlasti enda reetmine.
lk 86
Kasvuvalu kogeme siis, kui pidevalt kasvame, laiendame oma mugavustsooni, proovime uusi asju, avastame uusi horisonte ning teeme oma elust südika seikluse. Kasvuvalu sisaldab hulganisti hirmu: läbikukkumishirmu, äratõukamishirmu, eksimishirmu, raiskamishirmu, raharaiskamishirmu, valuraha maksmise hirmu, häbihirmu jne. … Selle valuga käivad kaasas elujõud, tähendus ja eesmärk; seesmine kasvamine ja täiel rinnal elamine.
lk 255
Küll aga on meil võimalus veidi valida, mis tüüpi valu me kogeme: võime valida paigaltammumisvalu või kasvuvalu.
lk 255