Maja, mis on segamini, on maja mis elab.
lk 22
“Issi, ma ei teadnud, et sul selline häbi on. Kust said?”
“Mul oli häbi juba lapsena. Kogu aeg. Vist vanavanematelt sain.”
“Kui vanaks saad, kas annad mulle?”
“Jah, las jääb perekonda. Teised ei oska temaga mitte midagi peale hakata. Aga nii väikesed poisid nagu sina ei pea veel häbi tundma.”
lk 22
Ei leidu enam Taga-Valgas ega Valgas, selles kaksiratsi Läti piiril istuvas linnas …
lk 14
Võta keegi, kes arvet e pea,
kes võitu ei püüa ja kaotust ei karda,
kel iseendaga suuremat asja ei ole.
Tema on vaba.
lk 72
Kogemused kinnitavad, et need, kes sellest, mida nad teha kavatsevad, palju räägivad, teevad harilikult vähe või ei tee midagi. Kes tahab rasket ülesannet täita või püüab mõnda kauget eesmärki saavutada, teeb õigesti, kui sellest võimalikult vähe räägib. Suured mõtlejad ja targad olid kõik ka suured vaikijad. Toimekas vaikimine annab jõudu ja on tulemusrikas.
lk 113
Kui sa oled kannatlik ja ootad oma aega, naeratab juhus sulle varem või hiljem. Parimad kiskjad on kannatliku loomuga.
lk 66
Ma tõusen ja see üks mina
saab korraga sajaks minaks.
Nad ütlevad, et ma tiirlen su ümber.
Mis rumalus. Tiirlen ma ümber enese.
lk 114
Rutiin andis päevale kuju. Kuju andis vaatepunkti. Vaatepunkt silmapiiri.
Ja silmapiiri nägemine rahustas.
lk 41
Tantsi, kui sind on katki murtud.
Tantsi, kui oled sideme rebinud.
Tantsi võitlusväljal.
Tantsi omaenese veres.
Tantsi, kuni oled lõpuni vaba.
lk 119
Lugesin siit just täna, et inimesel peab olema unistusi, soove elus midagi väga tahta. Kui neid pole, elab ta nagu loom — ainult sööb, joob, magab ja kõik. Unistused annavad meile hinge. Unista millestki heast ja saad terveks.
lk 596
Juba 1820. aastal kirjutas saksa arst H.Hufenland, et ükski laisk inimene pole saavutanud kõrget iga. Töörütm loob füsioloogilise rütmi. Järjekindel töö ja puhkuse vaheldumine avaldab inimorganismile positiivset mõju. Pingeliselt töötavad koed uuendavad ja taastuvad kiiresti.
lk 256
Tants pole karglemine ja kerge
õhkutõus tolmune.
Kahe maailma kohale tõstab tants
valu veres, loobudes elust.
lk 120
Kõnni edasi, kui ka kuhugi jõuda ei ole.
Ära püüa kaugusi silmaga seletada;
see pole inimeste jaoks. Liigu eneses,
kuid mitte suunas, kuhu sind käsutab hirm.
lk 121