Tunni planeerimisel olete peamiselt mõelnud sellele, kuidas oma ainet efektiivselt õpetada, aga koolielu seisukohalt on palju olulisem saada korralikult hakkama paberitöö ja õpilaste kohaolu fikseerimisega.
lk 12
Mängumudel vol 2
Kontroll tähendab siin nii tegevusvabadust ja süsteemiga suhtlemist kui ka meie võimet ümbritsevaga manipuleerida.
lk 22
Õpetaja esimene tööaasta vol 2
Kui veel sõbralik kolleeg naeratades lausub, et te liiga kirgas olete, otsustate juba esimesest palgast osta kostüümi, kui enamik kolleege klassikaliselt rõivastub või hoopis kampsuni, et teiste memmede hulka sulanduda.
lk 8
Mängumudel vol 1
Mänguarhitekt Ralph Koster laenas selle protsessi kirjeldamiseks ulmekirjandusest suurepärase termini: grokkimine (ingl grok). Grokkima tähendab millestki nii põhjalikult aru saama, et see teadmine muutub osaks meist.
lk 21
Õpetaja esimene tööaasta vol 1
Õpetajaameti paradoks on selles, et suure hulga inimeste keskel töötades tuntakse end sageli väga üksildasena.
lk 5
Lugu Keegi Eikellegitütre isast vol 2
Lugu Keegi Eikellegitütre isast vol 1
On asju, millel ei ole arvu. Kui palju valgust on valguses, kui palju pimedust pimeduses. Kui palju päikest kuus, kuus päikest.
lk 44
Lingvistiline mets vol 28
Just sääsed vusserdasid ära meie kultuuri, kuna nad ei ole lasknud inimesel mitte millesegi süveneda. Talvel ei saa ühe koha peal pikalt mõtiskleda, hakkab külm, suvel ei anna sääsed rahu. Nii ei ole eestlastel oma ajaloo vältel olnud kuigi palju aega asjade üle rahulikult järlele mõelda. Kümme tuhat aastat on eestlastel kogu aeg olnud tuli takus, eesti filosoofia on sündinud n-ö jooksu pealt.
lk 179
Õnn on otsuse küsimus vol 8
Tegelikult lastega ongi nii, et neile peab asju sada korda õpetama ja mõnikord saavad need selgeks alles siis, kui neil endal lapsed tulevad. Kui siiski.
lk 88
Lingvistiline mets vol 27
Õnn on otsuse küsimus vol 7
Lingvistiline mets vol 26
Verivorst, Õ-täht ja tedremuna – kõik need lopergused süsteemid on võtmeks eestlaste võluvalt omapärase mentaalsuse juurde.
lk 76
Õnn on otsuse küsimus vol 6
Igasuguste detailirohkete rõivatükkide triikimise põhireegel on: väiksemalt suuremale.
lk 68
Koolis on … lapsed! vol 2
Aga – inimesed on erinevad ja nad on seda kohe. Kohe väiksest peast. Eriti väiksest peast. Edasi lähevad üha ühesugusemaks ja surnust peast on juba üsna sarnased.
Lingvistiline mets vol 25
Seetõttu on laiskusel, seanahavedamisel ja molutamisel inimliigi püsivuse seisukohalt kahtelmata üpris oluline roll.
lk 201
