Muidugi kutsuvad kõik lapsed oma ema emmeks, aga mõnikord, kui me oleme pargis ja mõni laps hüüab: “Emme!” ja minu ema pöördub vaatama, arvates, et mina teda kutsusin, on see minu arust ikka päris uskumatu.
lk 16
Lingvistiline mets vol 17
Õnneks on meie toidukultuuri sedavõrd palju ebameeldivat sisse programmeeritud, et võime täiesti kindlad olla: meid ei hakka kunagi kollitama üleilmastunise peamine nuhtlus – päratud turistide massid. Parim vastumürk globaliseerumisele on Eesti köök.
lk 173
Teistmoodi füüsikaraamat vol 4
Tramm on muuhulgas ka väga hea maavärina eksponaat, mida igatseks endale iga teadus- või avastuskeskus, sest kui trammis kinni ei hoia, tunneb keha umbes 8-pallise maavärina võimu, aga see on juba natuke teine teema.
lk 68
Lingvistiline mets vol 16
Meie esivanemad viskasid haruarva midagi ära, neil oli ikka kusagil olemas tsaariaegsed asjad, eestiaegsed asjad, veneaegsed asjad – ainult uuel Eestil pole enam nägu, selle asemele on tulnud silmnäota Hiina plastmass.
lk 166
Teistmoodi füüsikaraamat vol 3
Lõunamaa saartel, kus kalu püütakse ahingu või vibuga, teavad kütid hästi, et nad ei tohi sihtida sinna, kus on kala, vaid kolmandiku võrra kalast kõrgemale, täiesti tühja kohta – ära sihi mitte kala seljauime, vaid sellest kõrgemale, sest valguse murdumise tõttu veepinnal näeb inimene kala olevat natuke madalamal, kui ta tegelikult on.
lk 28
Lingvistiline mets vol 15
Kuid internetieelsed inimesed jäävad alati taga igatsema seda kummalist aega, neid pisikesi võluvaid ajahetki, kus inimene oskas veel olla päriselt iseeendaga, mobiiltelefonide-eelset teadmatust, anonüümsust ja isikliku ruumi olemasolu, võib-olla isegi kolhoosikorda.
lk 162
Teistmoodi füüsikaraamat vol 2
Kui tähtede sünnilugu uurida (võta see mõne füüsikareferaadi teemaks näitseks), saame teada, et kõik Maal on tekkinud tähetolmust ja igas meist on nii umbes teelusikatäie suurune osa seda tähetolmu.
lk 15
Lingvistiline mets vol 14
Me oleme mingi ime läbi kuidagiviisi suutnud säilitada oma paleoliitilised metsamaastkud ja neoliitilised suvekodud koos potipõllunduse ja arhailiste töövõtetega, praktiseerides samal ajal ka Tallinna ja Tartu angloameerikalikku elustiili.
lk 141
Teistmoodi füüsikaraamat vol 1
Veel arvatakse, et sajal miljonil planeedil on samasugused tingimused nagu Maal …
lk 15
Lingvistiline mets vol 13
Meie keha mäletab miljardi aasta taguseid aegu, mäletab muu hulgas ka seda, kuidas kauged esivanemad ürgookeanis ringi ujusid.
lk 114
Õhinapõhine kool vol 6
Õpetaja võib klassis alati ühe inimese üle nalja visata, ja see üks on õpetaja ise.
lk 62
Lingvistiline mets vol 12
Minu arvates on suur hulk tänapäeva elu negatiivseid suundumusi pärit tõsiasjast, et kultuur ja üldine vaimulaad on muutunud ülemäära kollektiivseks.
lk 113
Õhinapõhine kool vol 5
J.Käisile toetudes “ei ole mingisuguseid kaaluvaid põhjusi pidada kiire loomulaadiga inimest paremaks ja väärtuslikumaks aeglaselt töötavast, sest aeglase mõttelaadiga seltsib sageli tõsine järelekaalumine ja süvenmine” (Käis, 1996).
lk 38
Lingvistiline mets vol 11
Juba Karl Ernst von Baer jagas eestlased kaheks põhitüübiks – flegmaatilisteks ja melanhoolseteks. Nende eristamiseks soovitas Baer eestlastele esmalt hoolikalt otsa vaadata: kui esimeste nägu väljendab nürimeelset tuimust, siis viimaste oma pigem varjatud nördimust. (Kõik need, kes on pidanud kulutama aega lõppematutena näivatele koosolekutele, mõistavad, et Baer on geenius.)
lk 76
