Kui otsid õnne teiste jaoks, võid leida selle endale.
lk 64
“Mis sa teed?” küsis tilluke draakon.
“Pole aimugi,” sõnas suur panda, “aga see on tore.”
lk 63
“Sa oled hea kuulaja,” ütles tilluke draakon.
“Kuulamine pole mulle veel kunagi pahandusi kaela tõmmanud,” vastas suur panda.
lk 57
“Ma tahan maailma muuta,” ütles tilluke draakon.
“Alusta järgmisest isikust, kes vajab sinu abi,” vastas suur panda.
lk 39
“See on matemaatiline võrrand. Kui sa kooliajal kuulud friikide hulka, kuna loed liiga palju, räägid liiga vähe, kuulad vale muusikat, oled taimetoitlane,” ta osutas minule, “või tegeled balletiga,” ta osutas Jannile, “kuulud sa hiljem, päris elus, lahedate tüüpide hulka. Ja kui sind koolis peetakse lahedaks, siis oled sa hiljemalt kahekümneviiesena igav väikekodanlane, kellega keegi ei taha läbi käia.”
lk 76–77
Siis [nooremana] tundub, et elul on algus, keskmine osa ja siis mingit sorti järelduste ja kokkuvõtte tegemise aeg. Alles siis, kui oleme ise kuskile sinna keskele, hakkab koitma, et kõikide inimeste elus on asju, mis ei lähe plaanipäraselt. Et keskmine osa peakski olema järelduste tegemisteks ja mõtestamiseks, et võimalikult rahuldust pakkuvalt edasi elada.
lk 413–414
… me reisime kõik kogu aeg tulevikku ja täpselt sama kiirusel—kuuskümmend minutit tunnis [ajarändamisest].
lk 397
Sedamööda, kuidas sinu silmad hakkavad avanema, hakkavad tema [vanemate] omad sulguma.
lk 326
Need [elu põhiküsimused Irvin Yalomi sõnul] on surm, eraldatus, vabadus ja mõttekus.
lk 299