–
nüüd vanas eas mõtsin minna rahulikult hulluks
ega küsi enam kopikatki selle eest
ja hinged vaenulikult seadmust mööda
ja mina leplikult andmata omalt poolt alla
oma parimat äratundmist mööda
lk 24
Mõtted sildiga: luule
ktrn vol 1
Kohad
/…/
minu töökoht
siin juba istub keegi
oi palun vabandust kohe lähen ära
kuid see pole minu koht
see on töö koht
kui arvuti su laseb ligi
siis istu aga edasi
lk 10
Valitud luuletused vol 5 (Milosz)
Kus iganes
Kus iganes ma ka ei ole, ükskõik, millises paigas
maa peal, varjan inimeste eest veendumust,
et ma pole siit.
Justkui oleksin siia saadetud,
et ammutada võimalikult palju
värve, maitseid, helisid, kõhnu,kogeda
kõikke inimlikku,
kanda kogetu
võluregistrisse ja viia see sinna,kust
olin tulnud.
lk 321
Valitud luuletused vol 4 (Milosz)
Aadam ja Eeva
Aadam ja Eeva lugesid raamatut ahvist,
Kes hüppas oma emandat jälejendades vanni
Ja hakkas kraane keerama: appi kuum!
Hommikumantlis proua jookseb kohale oma lopsakate valgete
Helesiniste versoontega rindade vappudes.
Päästab ahvi, istub tualettlaua taha.
Kutsub teenijanna, aeg sättida end kirikusse minekuks.
Ja mitte ainult üksenes sellest ei lugenud Aadam ja Eeva,
Raamat paljastel põlvedel.
Need lossid! Need paleed! Need pilvelõhkujad!
Planetaarsed lennuväljad pagoodide vahel!
Aadam ja Eeva vaatasid teineteisele otsa, naeratasid,
Aga kahtlevalt (saad olema ja saad teada),
Ning Eeva käsi sirutus õuna võtma.
lk 248
Valitud luuletused vol 3 (Milosz)
Kauge kant
Tahad kuulda, kuidas on elada vanas eas?
Sellest maast pole teada suurt midagi.
Enne kui jõuame sinna ise, tagasipöördumatult.
/…/
lk 260
Valitud luuletused vol 2(Milosz)
Armastus
Armastuses tähendab vaadata ennast,
Nagu vaadatakse meile võõraid asju,
Sest sa oled vaid üks paljudest asjadest.
Ja kes nõnda vaatab,
ehkki ise seda teatmata,
Ravib oma südame mitmest murest,
Lind ja puu lausuvad talle: sõber.
/…/
lk 46
Valitud luuletused vol 1 (Milosz)
Kohtumine
Sõitsime koidu eel mööda külmunud välju,
Punane tiib kerkis pimedusest.
Ja järsku jooksis jänes siinsamas meie ees,
Üks meist osutas temale käega.
See oli ammu. Täna ei ela enam
Ei jänes, ega see, kes temale osutas.
Mu arm, kus nad on, kuhu lähevad
Vilksatav käsi, lippav jänes, kruusa krudin —
Mitte kurbus ei pane mind küsima, vaid imestus
Vilnius, 1936
lk 28
kes kardab sveta grigorjevat? vol 3
hotel mama
mina olengi see pehmo kes elab suure tõenäosusega umbes 30nda eluaastani (fingers crossed et ainult kolmekümnendani) oma vanemate kulul õnneks vanematel pole selle vastu veel midagi ja minul samuti kuida vahel delfit lugedes mõtlen isssand mis kommentaarid tuleksid küll siiskui tuleks üks isegi mitte täishumanitaar sveta ja alustaks oma kurva lookese valupunktide loeltlemist lausega
õpin tallinna ülikoolis magistriõppe teisel aastalkoreograafiat
lk 45
kes kardab sveta grigorjevat? vol 2
/…/
sõima mind aga
karjäärinaiseks
olengi
minu karjäär
on isiklik
laulev revolutsioon 2
las mind heidetakse
las mind tapetakse
persse
kuldne kesktee
olen inimene
/…/
lk 22
kes kardab sveta grigorjevat? vol 1
minuvanused nimesed saavad juba lapsi ostavad kortereid võtavad liisinguid laene soetavad igaveseks mööblit panne potte kaasi vahetavad kolmandat töökohta neljandat meest viiendat naistkoeri ja kasse
mina saan nelja päeva pärast 25 just viskasin nukud nurka ja alles hakkan vaikselt huvituma poistest
mulle meeldib aega maha võtta meeldib peatuda teen kõike suure hilinemisega vahel isegi unustan korrapäraselt hingata sest võin elada ühest sügavast hingetõmbest päris pikka aega
ma ei heida kellegi ette kiirust ja kohalejõudmistungi igaühel omad tempod ja rütmikõikumised lihtsalt naljaks on et saan nelja päeva pärast 25 just viskasin nukud nurka ja hakkan alles huvituma poistest
ootan millal vanemad tulevad minuga kord seksist rääkima ja sellest et kust kohast tulevad lapsed
lk 9
