Mis minul

/…/

Ja me siseneme Teispoolsusesse, väljaspool aega ja ruumi.

Ilmaasjata hingedepäeval meelitatakse meid söögi ja joogiga.

Me ei vasta, ses pole keelt, mille abil võiksime elavatega suhelda.

Ja närbuvad kasutud lilled, mis toodi haudadele siis,
kui me olime juba kaugel.

Nõndanimetatud elu

Nõndanimetatud elu:
kõik, mis pakub seebiooperite teemasid,
ei paistnud talle jutustamisväärsena
võis siis ei osanud ta sellest rääkida.
Teda panid imestama meeste ja naiste sassis lood,
mis venisid ja venisid,
kuni vajusid võbelevasse unustusse.
Ise oskas ta vaid hambaid kokku pigistada ja ära kannatada,
oodates, et vanus võtab draamadelt tähenduse
ning armastuse,vihkamise, ahvatluste ja truudusemurdmiste
seebiooper suikub unele.

Kus iganes

Kus iganes ma ka ei ole, ükskõik, millises paigas
maa peal, varjan inimeste eest veendumust,
et ma pole siit.
Justkui oleksin siia saadetud,
et ammutada võimalikult palju
värve, maitseid, helisid, kõhnu,kogeda
kõikke inimlikku,
kanda kogetu
võluregistrisse ja viia see sinna,kust
olin tulnud.

Aadam ja Eeva

Aadam ja Eeva lugesid raamatut ahvist,
Kes hüppas oma emandat jälejendades vanni
Ja hakkas kraane keerama: appi kuum!
Hommikumantlis proua jookseb kohale oma lopsakate valgete
Helesiniste versoontega rindade vappudes.
Päästab ahvi, istub tualettlaua taha.
Kutsub teenijanna, aeg sättida end kirikusse minekuks.

Ja mitte ainult üksenes sellest ei lugenud Aadam ja Eeva,
Raamat paljastel põlvedel.
Need lossid! Need paleed! Need pilvelõhkujad!
Planetaarsed lennuväljad pagoodide vahel!
Aadam ja Eeva vaatasid teineteisele otsa, naeratasid,
Aga kahtlevalt (saad olema ja saad teada),
Ning Eeva käsi sirutus õuna võtma.