Kas sa ikka tead, et kui sa ei saa sellest rääkida, siis pole see veel läbi.
lk 97
Oleks pidanud peatuma vastsestaadiumis, hoiduma arenemast, jäämagi algolekusse, mõnulema elementide uinakus, põlema vaikselt ebrünaalses ekstaasis.
lk 126
Miks on see nii, et armastust ja elu tuleb nii sageli sellise valu ja pinge ja segadusega edasi kanda?
lk 22
Kui Sul on raske, rända ning otsi edasi — ehk leidub veel mõni nurgake, mida inimesed pole ära saastanud.
lk 66
Et sümptomid on peaaegu identsed, ei tea me sageli ise ka, kas meie meeleolu rikub liiga palju või liiga vähe pingutust.
lk 93
Hingehäda kergemate vormide puhul võib metsajooks olla koguni niisama tõhus kui psühhoteraapia.
lk 84
Mine välja, vala see kola, mis sind kiusab, endast välja. Sel kolal on seal väljas palju parem olla ja sinul ka palju parem, kui kola sisemust ei risusta.
lk 17
Leidke 15 minutit hommikul ja 15 minutit õhtul aega, mille vältel te ei tee muud, kui muretsete tuleviku pärast. Istuge laua taha, tehke nimekiri kõigist muredest ja siis mõelge neist. Aga niipea kui aeg läbi, peate muretsemise lõpetama, ja niipea kui muremõtted pähe tagasi hiilivad, meenutage endale, et te ei tohi nende pealemõelda enne, kui alles järgmisel mureajal.
lk 24
Igavus, äng ja õnnetus aeglustavad aega, aga ükski neist ei ole eriti kutsuv vaimne seisund. Mina väidan, et kui elada elu, kus aeg käib kiiresti, annab see märku täiuslikust ja ilmselt rahulolu pakkuvast, mitte tühjast elust.
lk 215
Kõik me valuleme maailma pärast ja tahame teda parandada. Aga iseendaga toime ei tule.
lk 214
Kui mul on raske või tüütu ülesanne, siis edasilükkamisega seda kergemaks ei tee. Ma proovin edasilükkamist edasi lükata.
lk 234
Oma jälgi uuesti üle käia – ei! Tagurpidi tagasi ronida sinna, kust tuldud – ei, ei! Olgu või hullem, tulgu või raskem – kui minema peab, ikka edasi!
lk 44