Õnneliku inimese prototüübiks võiks olla inimene, kes istub suveõhtul keset oma vanaema koduraamatukogu täiuslikku kaost, jalas katkise kannaga sokid, ja kes on oma mobiiltelefoni ära kaotanud.
lk 182
Unistuste kaubastu vol
Edukamaks (äris/elus üldse) osutuvad need, kellel ülikoolis õppides ei ole kindlat ideed, millega tulevikus tegelema hakata. Kui hoiad meeled avatuna, siis tulevad asjad ise sinu juurde?
Lingvistiline mets vol 19
Me võime peagi pikendada oma elu või sõita kuule, kuid mitte miski ei võta meid enam välja Google otsimootorist.
lk 181
Murrangujooned vol 2
Lingvistiline mets vol 18
Maailmast on vähehaaval kadumas täiuslik pimedus. Pimedus on loodusvara, mis ei tule enam kunagi tagasi.
lk 180
Murrangujooned vol 1
Muidugi kutsuvad kõik lapsed oma ema emmeks, aga mõnikord, kui me oleme pargis ja mõni laps hüüab: “Emme!” ja minu ema pöördub vaatama, arvates, et mina teda kutsusin, on see minu arust ikka päris uskumatu.
lk 16
Lingvistiline mets vol 17
Õnneks on meie toidukultuuri sedavõrd palju ebameeldivat sisse programmeeritud, et võime täiesti kindlad olla: meid ei hakka kunagi kollitama üleilmastunise peamine nuhtlus – päratud turistide massid. Parim vastumürk globaliseerumisele on Eesti köök.
lk 173
Teistmoodi füüsikaraamat vol 4
Tramm on muuhulgas ka väga hea maavärina eksponaat, mida igatseks endale iga teadus- või avastuskeskus, sest kui trammis kinni ei hoia, tunneb keha umbes 8-pallise maavärina võimu, aga see on juba natuke teine teema.
lk 68
Lingvistiline mets vol 16
Meie esivanemad viskasid haruarva midagi ära, neil oli ikka kusagil olemas tsaariaegsed asjad, eestiaegsed asjad, veneaegsed asjad – ainult uuel Eestil pole enam nägu, selle asemele on tulnud silmnäota Hiina plastmass.
lk 166
Teistmoodi füüsikaraamat vol 3
Lõunamaa saartel, kus kalu püütakse ahingu või vibuga, teavad kütid hästi, et nad ei tohi sihtida sinna, kus on kala, vaid kolmandiku võrra kalast kõrgemale, täiesti tühja kohta – ära sihi mitte kala seljauime, vaid sellest kõrgemale, sest valguse murdumise tõttu veepinnal näeb inimene kala olevat natuke madalamal, kui ta tegelikult on.
lk 28
Lingvistiline mets vol 15
Kuid internetieelsed inimesed jäävad alati taga igatsema seda kummalist aega, neid pisikesi võluvaid ajahetki, kus inimene oskas veel olla päriselt iseeendaga, mobiiltelefonide-eelset teadmatust, anonüümsust ja isikliku ruumi olemasolu, võib-olla isegi kolhoosikorda.
lk 162
Teistmoodi füüsikaraamat vol 2
Kui tähtede sünnilugu uurida (võta see mõne füüsikareferaadi teemaks näitseks), saame teada, et kõik Maal on tekkinud tähetolmust ja igas meist on nii umbes teelusikatäie suurune osa seda tähetolmu.
lk 15
Lingvistiline mets vol 14
Me oleme mingi ime läbi kuidagiviisi suutnud säilitada oma paleoliitilised metsamaastkud ja neoliitilised suvekodud koos potipõllunduse ja arhailiste töövõtetega, praktiseerides samal ajal ka Tallinna ja Tartu angloameerikalikku elustiili.
lk 141
Teistmoodi füüsikaraamat vol 1
Veel arvatakse, et sajal miljonil planeedil on samasugused tingimused nagu Maal …
lk 15
Lingvistiline mets vol 13
Meie keha mäletab miljardi aasta taguseid aegu, mäletab muu hulgas ka seda, kuidas kauged esivanemad ürgookeanis ringi ujusid.
lk 114
