Ma poleks kunagi arvanud, kui vabastav on tunne, et sa ei pea ennast jälgima.
lk 62
minuvanused nimesed saavad juba lapsi ostavad kortereid võtavad liisinguid laene soetavad igaveseks mööblit panne potte kaasi vahetavad kolmandat töökohta neljandat meest viiendat naistkoeri ja kasse
mina saan nelja päeva pärast 25 just viskasin nukud nurka ja alles hakkan vaikselt huvituma poistest
mulle meeldib aega maha võtta meeldib peatuda teen kõike suure hilinemisega vahel isegi unustan korrapäraselt hingata sest võin elada ühest sügavast hingetõmbest päris pikka aega
ma ei heida kellegi ette kiirust ja kohalejõudmistungi igaühel omad tempod ja rütmikõikumised lihtsalt naljaks on et saan nelja päeva pärast 25 just viskasin nukud nurka ja hakkan alles huvituma poistest
ootan millal vanemad tulevad minuga kord seksist rääkima ja sellest et kust kohast tulevad lapsed
lk 9
Hirm saadab inimest igal sammul, õpetaja töö seisneb hirmus, et aeg saab otsa ja midagi jääb õpetamata.
lk 56
Origami ilu seisneb selles, et see on kontorisõbralik ja täiesti tasuta ajaviide.
lk 130
Mis nad minu tunnist mäletavad – peale selle, et oli üks vanamutt seal ees, kes korda nõudis ja karjus?
lk 295
Raamatukogud on nagu ajamasinad, mis võivad sind viia igasse ajahetke ja igasse ruumipunkti. Neis on olemas kõik, mida sa tahad teada või millest aru saada, aga see on peidetud isevärki kapslisse, mis näeb pealt välja nii igav, et sul peab olema salajane parool, millega avada oma mõtetes soov sinna siseneda. See parool on kombintatsioon uudishimust ja vabast ajast.
lk 90
Aga eile ma korraga nägin kogu ajajoont, oma elu seal klassi ees. Õpilased tulevad ja lähevad, istuvad oma pikkades ridades, käivad tahvli ees, lahkuvad lõpuks koolist ja uued tulevad peale. Mina seisan ikka klassi ees ja räägin midagi.
lk 295
Mittemidagitegmine on iseenesest juba mässuline akt ajal, mil meid painavad töö ja rutt.
lk 80
Ma ei saa aru, miks seda, et inimene teab, mida ta tahab, heaks omaduseks peetakse. Mu meelest on endas kahtlemine palju huvitavam. Siis on alati põnev, mis järgmise käänaku taga ootab.
lk 225
Kõige sobivam riietusese laisklemiseks on hommikumantel. Juba see, et ta on sul olemas, äratab lootust ja annab märku kavatsusest looderdada. Hommikumantlid kuuluvad mittemidagitegemise juurde. Aga mida sa tegelikult siis tee, kui sa midagi ei tee? Sa mõtled, vohh. Ühiskond kardab rahvast, kellel on aega mõelda.
lk 69
Ja neljandaks: kaotada koolikell, tundide pikkus vabaks teha, iga teemaga tegeldakse nii kaua, kuni osavõtjad soovivad ja jõuavad.
lk 260
Minu jaoks kestis sõda ainult viis aastat ja sel ajal teadsid kõik, kuhu sihtida, aga meie abielu on kestnud kakskümmend üheksa aastat ja ikka veel ei oska ma alati arvata, kus poolt pauk tuleb …
lk 93
Milline võimalus meil oli! Alustada algusest, ehitada üles üks suurepärane väikeriik! Aga mis on nüüd? Poliitilised mängud, lollus, kasuahnus, ülekontrollimine, karistamine, hoolimatus ja kohutav inimvaenulikkus!
lk 242