Hakatuseks unustage täiuslikkus. Täiuslikkuseks ei ole aega. Nagunii on täiuslikkus kättesaamatu, see on müüt, lõks ja oravaratas, mis jooksutab surnuks.
lk 128
Hakatuseks unustage täiuslikkus. Täiuslikkuseks ei ole aega. Nagunii on täiuslikkus kättesaamatu, see on müüt, lõks ja oravaratas, mis jooksutab surnuks.
lk 128
Poputage pigem vastupidiseid omadusi: õppige, kuidas saada otsata distsiplineeritud soss-sepaks.
lk 128
Loovuse põhiosad on kõigile täpselt ühesugused; julgus, lummus, luba, visadus, usk — ja need on kõigile võrdselt kättesaadavad. See ei tähenda, et loov elu oleks alati kerge, see tähendab lihtsalt, et loov elu on alati võimalik.
lk 122
Mulle on alati tundunud, et on julm nõuda loometöölt korrapärast palka, justkui oleks loomine riigiamet või hooldefond. Kui teil tõesti õnnestub elu lõpuni oma inspiratsioonist mõnusasti ära elada, siis on see fantastiline. Sellest unistavad ju kõik. Aga ärge laske sel unistusel muutuda painajaks. Rahalised nõudmised on tiivustava vaimu õrnusele ja kapriisidele liiga ränk koorem. Leiba tuleb targalt teenida.
lk 118
Võlgadeta elu on päris kindlasti etem, sest võlad on loominguliste unistuste tapamaja.
lk 80
Kui lähete ajas piisavalt palju tagasi, siis leiate inimesi, kes polnud tarbijad, inimesi, kes ei istunud passiivselt oodates, et nendega midagi juhtuks. Te leiate inimesi, kes pühendasid elu tegemisele. Sealt te oletegi pärit.
lk 68
Heida oma elus kõrvale kõik, mis sind tagasi hoiab. Õpi ise oma võimalust looma. Tea, et ei ole mingit finišijoont, õnn soosib tegutsemist.
lk 19
Nüüd olen muidugi juba ammu mängust väljas, aga oletan, et üldpõhimõtted ei ole muutunud — täppisteadusi juba maha ei joo, lapsed, see on nagu jalgrattasõit.
lk 22
Surm saabub äkitselt, elu on habras ja lühike. Seda ei saa keegi muuta, ei palvete ega loitsudega. Lapsed nutavad seepärast, mehed ja naised aga ei nuta. Nende kohus on vastu pidada.
lk 26
Enesele toeks olles, on sul alati võtta üks inimene, kes hindab sinu pingutusi — isegi siis, kui need ei ole eriti märkimisväärsed.
lk 114
… kui pead end ise üleval ega tüüta teisi, siis võid vabalt teha oma eluga, mida ainult tahad.
lk 67
Otsustasin, et pean looma piisavalt avara siseelu, et hirm ja loovus saaksid rahulikult koos eksisteerida, sest oli näha, et need jäävad nagunii alatiseks kokku.
lk 21
Veel taipasin, et minu hirmud on tüütud sellepärast, et need on täpselt samasugused nagu kõigi teiste hirmud. Jõudsin järeldusele, et kõigi hirmulaulul on täpipealt needsamad üheülbalised sõnad: “JÄTA, JÄTA, JÄTA, JÄTA!”
lk 17
Ei, loovale elule viidates pean ma silmas midagi palju laiahaardelisemat. Ma räägin elust, mida ajendab pigem uudishimu kui hirm.
lk 11
Ukse avamise intstruktsioon
Kui sa tahad, et su elu oleks elamus, tore teekond, rõõmus ränd, siis:
—vaata, kes sa oled (julgust, me kõik oleme natuke imelikud!) —avasta, mida sa hindad (teravat silma, kõrva, nina, sulle otsinguks!)—unista ootustest, igatsustest (see teeb need võimalikuks)—leia võimalusi oma teed käia (see toob teele aina uusi uksi)—otsi kaasteelisi (õpi osavamatelt ukseavajatelt)—tegutse: mine ja proovi (ilma koputamata ei avata)—tee vigu ja paranda neid (riskides on võimalus võita)
lk 190