See oli tema meelest üks kummalisi nähtusi inmolus. Isegi kui sul polnud millegi nimel elada, keeldus üks osa sinust alati suremast.
lk 323
Suvi Villa Hildas
Hiietantsijad vol 15
Ta poleks kunagi uskunud, et see nii raske on.
Rikas olemine.
Teadmine, et sa võid osta, mida iganes soovid, mõistuse piires muidugi, reisida, kuhu hing ihkab, ükskõik kui eksootilisse kohta. See painab ja ahistab. Korraga on ta elu veel väiksem ja kitsam kui varem. Võimaluste paljusus mõjub piiravalt. Enam ei ole tal vabandusi, raha ei ole takistuseks, aeg ei ole. Ainult ta ise on, tema huvipuudus, passiivsus. Motivatsiooni puudus.
lk 356
Veekuu vol 21
Aga sina olid alati pigem hea ja isetu tütar kui südametu varas, kes näppab inimeste hingekilde.
lk 280
Koduabilise käsiraamat vol 1
Püüdke juutide või mustanahaliste juurde tööle saada. Nad pakuvad lõunat. Aga mis peamine, juutidel ja mustadel naistel on austus töö vastu, sinu töö vastu, ja nad ei tunne karvavõrdki häbi selle üle, et nad päev otsa kodus istuvad ja pöidlaid keerutavad. Nemad ju maksavad sulle.
lk 40
Emotsioonide esmaabi vol 1
Ajuskaneeringud näitavadki, et tõrjutuse kogemisel aktiveeruvad needsamad ajupiirkonnad mis füüsilise valu puhul.
lk 16
Tōkyō Ueno jaama pargipoolne väljapääs vol 2
Hiietantsijad vol 14
Kõik olendid, kellega varemalt väljaspool kodu kokku puututi, olid potentsiaalselt ohtlikud. Mets oli ohtlik. Eestlane kui metsarahvas on müüt, mis konstrueeriti alles 20. sajandil. Vanasti inimesed kartsid metsa ja seal elavaid olendeid. Kohtumised nendega ei pruukinud hästi lõppeda.
lk 315
Veekuu vol 20
Viimane lusikas vol 4
Tegelikult on üllatavalt vähe b-juppe olemas inimese jaoks, kes on otsustanud iseenda vastu ausaks hakata. Teised võivad mind näha kui üksikut vananevat naist, aga lasen omaette rõõmsalt ühe “ruiii” ja iga aastaga muutub teiste arvamus minu jaoks aina tühisemaks.
lk 28
Hiietantsijad vol 13
Viimasel ajal püütakse pea igal sammul inimesele sisendada, et nad mõtlevad liiga vähe, et nad ei tea, kes nad on ja miks nad on, mida nad siin teevad. Ja nad peavad selleks et nende elu sujuma hakkaks, selle kõik välja uurima. Kas see ongi kangelase teekond? Tal pole aimugi, sest muinasjuttudes lähevad laia maailma ju ainult poisid ja mehed. Tüdrukud ja naised lehvitavad neile, pisar silmas, taskurätiga järele. Nende kangelastegu on ootamine. Kallima tagasituleku ootamine. Vangitornis istumine ja ootamine, millal kangelane sind päästma ilmub; kuningalossis ootamine, millal kangelane sind päästma ilmub; kuningalossis ootamine, millal mõnigi peigmehe kandidaat vaprust üles näitab või on vähemalt sümpaatne. Ootamine, millal saad kaheksateist ja siis end värtnaga poolsurnuks torkad. Ootamine, millal prints tuleb sulle kinga jalga proovima. Ainult mõnes üksikus loos paneb tüdruk endale mehe riided selga ja asub ise tegutsema.
lk 313- 314
Veekuu vol 19
See kumu liikus kiiremini kui enamik, mitte seepärast, et see oli põnev, vaid kuna inimesed, kes seda kord kuulnud olid, ei saanud sellist piina enda teada hoida.
lk 240
Viimane lusikas vol 3
Ning jah, ma vajan õnnelik olemiseks vaikust. Või võimalust ise otsustada, millised helid ja kui valjust mu ruumi täidavad.
lk 27
Hiietantsijad vol 12
Veekuu vol 18
Mõned mälestused elavad maos, mõned otse naha all. Mõned mälestused on sügavamalt juurdunud.
lk 235
