Inimest ei hoia tagasi mitte hirm, vaid tema suhtumine sellesse.
lk 64
Päevatööl käimine pole nii lihtne, et seda veel üksnes enese joogi ja toidu nimel teha, kui on kadunud kohustus teenida raha naise jaoks, laste jaoks, ema jaoks, isa jaoks, nooremate õdede-vendade jaoks.
lk 53
Ei taha sugugi kuri olla Sakala kõrgustiku suhtes, aga päike on sellele Eestimaa lapikesele teistmoodi paistnud ja sealsed inimesed on lihtsalt hakkajamad – söakad, tugevad. … Sest tööd nad ei karda. Vastupidi – pelgavad ja põlgavad molutajaid. … Ei mulk teeb kõik kuke ja koiduga ja ainult Issand Jumal ise teab, kuidas küll sealkandis üldse kunst või kirjandus nõnda au sisse sai tõusta, aga ju tehti sedagi ühegi järelandmiseta. Kes teab, ehk tänu nendele eestlane üldse veel eestlane ongi.
lk 95
Ta hakkas jalutama. Ta ajas ennast püsti. Ja tasapisi tui elu tema sisse tagasi. Aga mitte sama elu, vaid uus.
Ja selle elu üle oli ta uhke. Mitte sellepärast, et see oleks eriti ekstravagantne olnud, vaid sellepärast, et ta ehitas selle ise üles.
lk 53
… siin ilmas pole hullemat hukatusetoojat kui vaesus, mis ei jäta inimesele muud võimalust, kui panna väike laps valet rääkima.
lk 27
Lein annab lõpetuse. Aga mina ei saa leinata. Sa pole surnud. Sa oled lihtsalt … läinud.
lk 325
…mida rohkem sa oled ette võtnud, seda kogenum sa oled, ja kõik, kes on otsustanud ühel päeval oma eluga midagi teha, riskida, sukelduda tundmatusse, kahtlemata teavad, et edu, eriti kui see on tulnud lihtsalt, ei õpeta midagi, aga ebaõnnestumine seevastu on parim õpetaja. …
… sa ei anna alla, oled kirglik, visa, töökas, otsusekindel ja suudad end pärast ebaõnnestumisi uuesti kokku võtta.
lk 370
…olevik oli alati talumatu, tulevik alati hirmus, ning ühel hetkel märkasin, et olin pidevalt vallutatud minevikust, mis läheb küll mööda, aga ei kao kuhugi …
lk 14
Isa oli talle kord öelnud, et on üksainus viis mõõta, kui hästi inimene oma päeva veetis. See sõltus sellest, kui suure osa päevast veetsid sa tulevikku igatsedes või minevikku kahtsedes.
lk 324
… ja ma ei räägi välja seda mis mul mõttes on nimelt et kui ma saan lõplikult jagu kõigist oma alaarengutest siis ma lähen omaette elama sest nii palju inimesi mõjub väsitavalt ja ma näen sügavuti samavõrra kui ma räägin pealiskaudselt ja see mida ma sügavuti näen ei meeldi mulle ja kaugemal viibides oleks see mulle vähem valus või ei läheks mulle korda sest iga minutiga ma kaugenen üha enam sellest mida nimetatakse perekonnaks ja iga minutiga arvestan ma üha rohkem iseendaga.
lk 61
Kõige rumalam asi on minna endast lollimatega ühte tuppa ja hakata seal ennast hästi tundma.
Triin Hertmann
lk 143