Kõige sagedasemad põhjused, mis meid armastuses (või ka töökoha taotlejana) kõrvale jäetakse, on üldise keemia puudumine või siis ei vasta me sel hetkel konkreetse inimese või firma vajadustele või ei mahu me otsitavale isikule sobivate kitsaste nõuete raamidesse – seega sugugi mitte meie mingi otsustava vale sammu või mingi fataalse iseloomuvea tõttu.
lk 22
Iga mees on munk sündimisest saadik. Kui ta ei lase kolmandal jalal oma mõistust tumestada ega meheliul edevusel oma teadmistega hiilata, pole ming noviitsiaaega vaja.
lk 103
Miks ma riskin oma pikaaegse kaaslasega, oma ainsa tõelise koduga energia nimel, millel pole võimalik nime anda?
lk 267
Lisaks sellele, et me tõrjumist tarbetult isiklikult võtma, kaldume seda ka liigselt üldistama, olgugi et selleks pole alust (näiteks mõtleme: “Minuga juhtub alati nii” või “Mina ei leia endale kunagi kedagi”), või laskume asjastusse enesekriitikasse, et kui oleksime teinud üht-teist teisiti, saanuks tõrjumist vältida.
lk 22
Tundsin, et olen vaba oma vanuse ja naiselikkuse köidikust ja ujun seetõttu tohututes vabaduse ja aja joomedes.
joom – viir/vööt/juga .
lk 262
Sügav või korduv tõrjumine mõjub äärmiselt kahjulikult enesehinnangule. Tegelikult piisab ainuüksi minevikus aset leidnud tõrjumise meenutamisest, et enesest lugupidamine ajutiselt langeks.
lk 21
Tõrjutus vallandab tihti viha ja agressiivseid impulsse ning tekitab tugeva tungi neid välja elada, eriti nende peal, kes meid ära tõukasid. Häda korral kõlbavad ka süütud kõrvalseisjad (nt uksed ja seinad).
lk 18-19
Ma ei ela enam nii, et päevad lähevad mööda ja mina ei saa aru, kuhu kadusin mina ise.
lk 60
Üks põhjusi, miks tõrjumine tihti nii hävitavalt mõjub, seisneb selles, et aru, loogika ja terve mõistuse osutuvad valu leevendamisel tavaliselt kasutuks.
lk 17
Liikuva, eksperimenteeriva hingega inimene peaks elama sellist elu, mis seda kõike võimaldab.
lk 262
Öeldakse, et pimedaim hetk on enne koitu. Võib olla. Aga on ka hetki, mil terve päiksetõus on kõigest teooria, midagi mida ei tasu oodata, sest tegelik võitlus peetakse pimedas.
lk 209
Teatud vanuseni on fantaasiad väga head ja oivalised. Siis peavad sul olema kogemused või lähed peast pehmeks. See on normaalne: dementsus, mälu, nõrgenemine, Alzhaimeri tõbi – neid kõiki on naistel rohkem. Fantaasia neelab nad alla, kuni nad enam asjadel vahet ei tee.
lk 254
