Nii nagu ikka vol 32

Vastupidi: põhimõtteliselt ei peatu enamik mõttetööd mitte kunagi ja ilma uudishimule ja mõtlemisele pühendatud ajata teete pikki tunde laua taga istudes vähem tõhusat tööd. See on vastupidine “hullumeelse töökusporno” konseptsioonile, kus inimesed soovivad alati hõivatud välja näha, sest nad arvavad, et see on üllas.

lk 133

Nii nagu ikka vol 31

Iroonia on selles, et inimesed saavad osa oma kõige olulisemast tehtud tööst väljaspool tööaega, kui neil on vabadus mõelda ja mõtiskleda. Probleem aga seisneb selles, et me võtame võib-olla kord aastas aja maha, mõistmata, et mõtlemisaeg on paljude ametite põhielement ja traditsiooniline töögraafik ei toeta seda.

lk 132

Kuidas olla juht, keda sinu inimesed päriselt vajavad vol 5

Meie kõikidest intervjuudest käisid läbi sarnased mõtted ja kogemuslood: juhid ootavad ja justkui nõuavad, et töötajad võtaksid vastutuse, aga juhtide tegevusi, käitumismustreid ja protsesse tegelikkuses uurides võimaldavad juhid seda ise vähesel määral. Inimeste juhtimisel võimust vabaks lasta ja võrdse partner mõtteviisi ajel tegutseda ongi juhtidele väga keeruline, mõningatel juhtudel lausa peenmotoorika. Selles on vaja väga kõrget eneseteadlikkust, distsipliini ja suurepärast enesejuhtimise võimekust, et juht seda teha suudaks.

lk 111

Miks ettevõtted muutuvad ja kuidas muudatusi juhtida vol 19

Retros võiks avada toimunut eri aspektide kaudu, mis ideaalis katavad kogu tööalase teemadespektri: projekt ja sellega seondu, protsess ja töökorraldus, töövahendid, oskused, vajadused, inimesed, koostöö jm. Lisaks tagasivaatele on teiseks oluliseks ülesandeks leppida kokku, mida ja kuidas edaspidi teisiti tehakse, et päevavalgele tulnud probleemid laheneks.

lk 201

Miks ettevõtted muutuvad ja kuidas muudatusi juhtida vol 11

Interpersonaalse oskused, mida ma edaspidi nimetan inimeseks olemise oskusteks, on aga need, mida eriti võimekad liidrid enamasti väga hästi valdavad ja tänu millele nad silma paistavad (kuulamis- ja mõistmisoskus, empaatia, meeskonnatöö oskus, konfliktilahendamise oskus, kohanemisvõime, paindlikkus, eestvedamise ja enesejuhtimisoskus, aga ka karisma ja audentsus).

lk 139