“Oleme jälle eksinud,” ütles suur panda.
“Kui mina ära eksin,” vastas tilluke draakon,
“Siis olen avastanud, et aitab, kui minna tagasi algusesse ja püüda meelde tuletada, kust ma alustasin.”
lk 83
“Oleme jälle eksinud,” ütles suur panda.
“Kui mina ära eksin,” vastas tilluke draakon,
“Siis olen avastanud, et aitab, kui minna tagasi algusesse ja püüda meelde tuletada, kust ma alustasin.”
lk 83
“Sa ei tee just palju,” märkas tilluke draakon.
“Ma olen tulvil võimalusi,” haigutas suur panda.
lk 76
“See aed on nii ilus!” õhkas tilluke draakon.
Suur panda noogutas. “Ja me jõudsime siia ainult sellepärast, läksime nii mitu korda valet teed.”
lk 75
Maksud jäävad alati meiega nagu ka vaesed.
lk 105
Kurbusega peab aga nentima, et pole olemas seadust lolluse vastu.
lk 104
Kui otsid õnne teiste jaoks, võid leida selle endale.
lk 64
“Mis sa teed?” küsis tilluke draakon.
“Pole aimugi,” sõnas suur panda, “aga see on tore.”
lk 63
“Sa oled hea kuulaja,” ütles tilluke draakon.
“Kuulamine pole mulle veel kunagi pahandusi kaela tõmmanud,” vastas suur panda.
lk 57
“Ma tahan maailma muuta,” ütles tilluke draakon.
“Alusta järgmisest isikust, kes vajab sinu abi,” vastas suur panda.
lk 39
“Eksimine tähendab, et sa püüad,” ütles suur panda.
“Ära anna alla.”
lk 38
Ole julge.
Sa ei tea kunagi, milleni võib viia esimene kohtumine.
lk 8
“See on matemaatiline võrrand. Kui sa kooliajal kuulud friikide hulka, kuna loed liiga palju, räägid liiga vähe, kuulad vale muusikat, oled taimetoitlane,” ta osutas minule, “või tegeled balletiga,” ta osutas Jannile, “kuulud sa hiljem, päris elus, lahedate tüüpide hulka. Ja kui sind koolis peetakse lahedaks, siis oled sa hiljemalt kahekümneviiesena igav väikekodanlane, kellega keegi ei taha läbi käia.”
lk 76–77
Siis [nooremana] tundub, et elul on algus, keskmine osa ja siis mingit sorti järelduste ja kokkuvõtte tegemise aeg. Alles siis, kui oleme ise kuskile sinna keskele, hakkab koitma, et kõikide inimeste elus on asju, mis ei lähe plaanipäraselt. Et keskmine osa peakski olema järelduste tegemisteks ja mõtestamiseks, et võimalikult rahuldust pakkuvalt edasi elada.
lk 413–414
Elul on kombeks muutuda, inimestel on kombeks muutustele vastu seista.
lk 411
… me reisime kõik kogu aeg tulevikku ja täpselt sama kiirusel—kuuskümmend minutit tunnis [ajarändamisest].
lk 397