Ma ei saaks kunagi rahus puhata, kui mul oleks tütar; maailm on selleks liiga julm.
lk 182
Ma ei saaks kunagi rahus puhata, kui mul oleks tütar; maailm on selleks liiga julm.
lk 182
Ei, kangelane on tiitel, mis antakse sellele, kelle nime taga on kõige muljetavaldavamad mõrvad.
lk 130
Mehed näevad mehi hoopis teistmoodi. Teise poole nägemiseks peab olema naine. Või teenija. Või mõlemad.
lk 137
Täiskasvanud lihtsalt teevad. Paha on siis, kui kohus su kinni paneb, aga enamus asju, mida me teeme, ei pane ühelgi kohtunikul silma ka pilkuma.
lk 41
Ja kui kangelased püüavad oma inimesi kaitsta, siis miks ei toida nad näljaseid ega soojenda lõdisevaid? Nälg ja külm on gorgodest palju levinumad ja palju surmavamad.
lk 130
Mis tunne see on, kui kogu bioloogia ei nõrista sinust välja kogu jõudu ja enesekindlust? Oled hoopis tugev ja veendunud, et maailm kuulub sulle?
lk 69
Kohati ongi parem, kui inimesed jäävad nendeks, kes nad pole, siis on nad meeldivamad.
lk 40
Noorest peas on kerge olla tuline usklik, revolutsionäär, ateist, radikaalne feminist. Täiskasvanuna peame rohkem mõtlema, kuidas elada nii, et teised tahaksid elada meie kõrval.
lk 178
Lisaks kummitab mind veel üks salamõte, mida ma pole söandanud varem väljendada: talvetruu vapper hakk sobiks Eesti rahvuslinnuks paremini kui külmade tulles lõunamaale pagev suitsupääsuke. Kuigi, jah, suitsupääsuke hoiab sidet Euroopaga, kogu maailmaga
lk 172
…, et sõprusel ja armastusel on üks omadus, mis on teistest suurem, nimelt: need mõlemad tunded on vabatahtlikud. Mõnd aega ehk saabki mõelda, et peab, aga pikka aega ei pea keegi peabidele vastu.
lk 171
Eesti naiste ajaloost on teada nii vähe, et on lausa kuritegelik täita seda lünka nii põlgliku ja alandava pildiga [Hargla “Raudrästiku aeg”] meie esiemadest. Tahaks näha kasvõi ühtainust legendiväärset naist, keda ei vägistata ega retsita ära enne kolmekümne seitsme aastaseks saamist.
lk 143