Kohalolu vol 16

Teisisõnu: ajutine ilma jõuta poosis olemine süvendas ennast halvustavaid mõtteid, hävitas indu asuda keerulisi olukordi lahendama ja nüristas loovust. Naturaalset poosi hoidvad inimesed ei keskendunud oma halbadele omadustele — nad mõtlesid sellele, millega nad parasjagu tegelesid. Nad olid hetkes, mitte kammitsetud oma mõtteisse või peagi saabuva ebaõnnestumise poolt rikutud kujuteldavasse tulevikku.

lk 250

Kohalolu vol 14

Ärge siis unustage, et Botox võtab vahel sihtmärgiks need lihased ja kortsukesed, mis on seotud nii negatiivsete kui ka positiivsete emotsioonide väljendamisega — mitte üksnes kulmukortsutamise, vaid ka naeratamisega, sest viimane kaasab neidsamu kanavarbaid tekitavaid silmaümbruse lihaseid. Raske on end halvast tunda, kui ei saa kulmu kortsutada. Ent raske on ka end õnnelikuna tunda, kui ei saa naeratada.

lk 208

Kohalolu vol 12

Kui tunneme, et meil ei ole mõjujõudu või et oleme alluva rollis, tõmbame end kokku, tõmbume pingule, koomale, teeme end väiksemaks (surume käed vastu külgi, rindkere vajub kössi, õlad längu, pea longu, keha lonti.) Samuti kasutame vähem žeste ja vaoshoitud kõnet — me kõhkleme, kiirustame, meie hääleuatus on väike, hääl ise kõrge ja nii edasi. Mõjujõu puudumine kammitseb isegi meie näoilmeid — selle tõestuseks on krampis näolihased, näiteks kokkusurutud huuled.

lk 182

Kohalolu vol 1

On veel üks põhjus, miks me tavaliselt usaldame inimesi, kes paistavad kirglikud, enesekindlad ja entusiastlikud. Neid omadusi on nimelt väga raske teeselda. Kui tunneme, et oleme julged ja pakatame ensekindlusest, siis on meie hääl tunduvalt kõrgem ja hääleulatus märgatavalt suurem ning tänu sellele kõlab meie hääl väljendusrikkamalt ja lõõgastunumalt.

lk 31

Lindvistika ehk metsa see lingvistika vol 3

Tõenäoliselt suudaks inimene enamiku probleeme “surnuks joosta” umbes samasugusel viisil, nagu meie Aafrika suguvennad jooksevad hingetuks antiloobi. Asi on selles, et suurem osa probleemidest on inimese jaoks pea alati mingisuguse kehalise väljundiga, need annavad märku halva enesetunde, ärevuse, pingena. Probleem on kehaline tunne. Siin on ühtlasi ka vastus, kus peitub lahendus. Mõtlemine ei saa probleemi lahendada, probleemi lahendamine tuleb üle viia keha osakonda. Keha üle on inimesel võimu, mõtlemise üle üldiselt mitte: midagi tuleb sellisel juhul teha oma kehaga. Üks võimalus on probleem surnuks joosta, surnuks koristada, surnuks riisuda. Maatööd tegev inimene koputab harva psühhiaatri uksele.

lk 205—206