Kas sina oled valmis teistega jagama oma tõelist mina? Alateadlikult on paljudel meist kombeks gruppides, tiimides ja isegi paarisuhetes pinnapealseks jääda, kuna tahame end kaitsta tagasilükkamise ja valu eest.
lk 282
Kas sina oled valmis teistega jagama oma tõelist mina? Alateadlikult on paljudel meist kombeks gruppides, tiimides ja isegi paarisuhetes pinnapealseks jääda, kuna tahame end kaitsta tagasilükkamise ja valu eest.
lk 282
Tõeline lähedus on eriline asi. Tänu sellele kuulud gruppi ja ei pea olema kogu aeg kaitsepositsioonil ega ettevaatlik. See aitab ületada hirmu, et sinu kohta midagi soovimatut teada saadakse, võtb maha pinge, et pead teiste silmis lahedana paistma, ja kaotab paljud muudki tõkked, mis meid üksteisest eraldavad.
See aitab ühtlasi vähendada karjamentaliteeti, kus juhile järgnetakse lamba kombel ja tema otsuseid ei vaidlustata kunagi, sest keegi ei taha silma torgata ja midagi rumalat öeldes teist meelepaha ära teenida.
lk 279
Meenuta viimast rasket vestlust mõne kolleegiga: kas sa saavutasid temaga tõelise sideme, vaatasid otsa, näitasid talle, mida sa tunned, ja käitusid iseendana? Tavaliselt me ei tee seda. Aga kui vaigistame oma instiktiivse lähedussoovi, selmet ennast oma nahas hästi tunda, siis tundubki, et oleme üksi ja keegi ei tunne meid tõeliselt.
lk 275
Kontrollivajadus ja mugavus ei peaks olema elu ehituskivideks; need ei loo kindlat vundamenti. Kohandumisvõimest ja sitkusest on rohkem abi, sest need võimaldavad üritada, läbikukkumisega riskida ning vigadest õppida ja proovida uusi asju.
lk 258
Eesmärk suunab su tähelepanu, mõjutab sinu valikuid ja annab su tegudele tähendusrikkuse.
lk 243
Eesmärgi omamine on vahest parim asi, mis aitab meil elu ennustamatute tõusude ja mõõnade keskel stabiilsust leida. Oma eesmärgist on kasu ka hirmu ületamisest.
lk 243
Kui kuhjunud negatiivsus ootab vallapäästmist, võid sa ümbritsevate inimeste vastu mürgiseks muutuda.
lk 225
Ka oma hirmude ignoreerimine või allasurumine viib emotsionaalse energia rasiskamiseni.
lk 225
Ebavajalik draama võrdub raisatud emotsioonidega. Vingumine, tagarääkimine, muretsemine, süüdistamine, põlgamine ja vihkamine kuuluvad kõik raisatud emotsioonide sekka. Nagu ka kõik “peaks” või “ei saa” väited—näiteks “Ma pean teisiti tundma” või “ma ei saa seda kontrollida” või “ma ei suuda seda ära teha”. Kõik see on raiskamine ning lõigu alguses loetletu annab halvale enesetundele leevendust vaid põgusaks hetkekes.
lk 225
Õigupoolest on raskused vajalikud, et leida hingejõudu, kasvada ja õppida sellest, mis valesti läks.
lk 223
Kui meil on raskusi, võime takerduda kahjulikku kalduvusse võrrelda end inimestega, kelle elus on pealtnäha kõik viimase peal. Võrdlemise puhul märkad pigem teiste edulugusid kui läbikukkumisi.
lk 222
Ent kui soovid elada täiel rinnal ja saavutada tõelised võidud, mis pakuvad rahuldust, siis pead enda kohta nii mõndagi teada saama.
lk 222