… õnnelik olla ei ole kunagi vale.
lk 274
Keha peab arvet vol 57
Et leida oma hääl, tuleb meil olla oma keha sees—võimelised täierinnaga hingama ning võimelised pääsema juurde oma sisetundmusele.
lk 373
Leiutades maailma vol 2
Keha peab arvet vol 56
Mõnel moel sarnaneb neurotagasiside vestlusest hõlmatud inimese näo vaatlemisega. Kui näed naeratusi või kergeid noogutusi, premeeritakse sind ja sa jätkad oma loo jutustamist või oma seisukoha selgitamist. Ent kohe, kui vestluspartner näib tüdinuna või pilgu ära pöörab, hakkad otsi kokku tõmbama või muudad teemat.
lk 352
Leiutades maailma vol 1
Meile meeldib oletada, et kui keegi teine—eriti need, keda peame edukaks — ei tee midagi, peab olema mingi sügav ratsionaalne põhjus, miks ka meie ei peaks seda tegema. Äkki on see kahjulik või lausa ohtlik? Parem karta kui kahetseda.
(rühmasurve)
lk 16
Hirmudest vabanemine vol 2
Ühtlasi on mu eesmärgiks sind vabastada ka hirmu kaaslastest: kadedeus, eraldatuks jäämine, perfektsionism, häbi ja liigne hinnangute andmine.
lk 16
Keha peab arvet vol 54
Lapsel, keda on ignoreeritud või krooniliselt alandatud puudub suurema tõenäosusega lugupidamine enda vastu.
lk 342
Hirmudest vabanemine vol 1
Avastasin, et kuigi hirm peitub meie kõigi peades, toidab ja taastoodab teda ka meie kultuur: omaksvõetud uskumused, meie suhted ja elukeskkond.
lk 12
Keha peab arvet vol 53
Keegi ei kasva üles ideaaltingimustes—ja ega me päriselt ei teagi, millised need ideaaltingimused on.
lk 342
Miljoni dollari harjumused vol 33
Paljudel juhtudel on asi selles, et me kipume automaatset eeldama, nagu kõik, mida televiisorist näeme ja ajalehest või internetist loeme, on sulatõde.
lk 196–197
Naise koht vol 6
Sõjamees tahab võidelda ja võita, aga sõjapidamist vihkav naine tahaks kohe kapituleeruda.
lk 125
Keha peab arvet vol 52
Teine süsteem, hetkest hetkesse toimiv eneseteadlikkus põhineb peamiselt kehalistel aistingutel, ent kui tunneme end turvaliselt ja meid tagant ei kiirustata, suudame leida sõnad ka selle kogemuse väljendamiseks.
lk 367
Naise koht vol 5
Kirjutan aga kindlalt alla Belgia filosoofi, feministi ja kultuuriteoreetiku Luce Irigaray mõttele, et naist (emadust) hinnatakse suuresti selle järgi, kuidas ta emarolliga hakkama saab, seevastu mehe (isaduse) puhul taandub asi tema potentsiaalile. Isadus kui asitõend seemne võimekusest.
lk 85–86
Keha peab arvet vol 51
Võime ju arvata, et vait olles suudame oma leina, oma õudu või oma häbi kontrollida, kuid asjade õige nimega nimetamine annab võimaluse teist laadi kontrolliks.
lk 263
