Mida ma tean kuuekümneselt, teadsin ma sama hästi kahekümneselt. Nelikümmend aastat suurt ja kasutut tõestamistööd…
lk 14
Mida ma tean kuuekümneselt, teadsin ma sama hästi kahekümneselt. Nelikümmend aastat suurt ja kasutut tõestamistööd…
lk 14
Enamikule meist on väga heaks šokiteraapiaks koguda kokku kõik ühe kuu jooksul tehtud kulutused, kanda need Exceli tabelisse, jaotada kulutused erinevatesse kategooriatesse ja siis neid uskumatul ilmel umbes 10 minutit lihtsalt silmitseda.
lk 54
Kujutage ette elu pallimänguna, milles teil tuleb pidevalt viit palli õhus hoida. Need pallid on Töö, Perekond, Tervis, Sõbrad ja Vaim. Peatselt saate aru, et töö on kummipall, mis põrkab tagasi, kui selle maha pillate. Aga ülejäänud neli palli, Perekond, Tervis, Sõbrad, Vaim, on klaasist. Kui mõni neist maha kukub, on see pöördumatult kriimustatud, plekiline, takistatud, rikutud või koguni purunenud. Need pallid ei saa iigalgi endiseks. Püüdkem selles aru saada ja püüelgem tasakaalu poole.
(Brian Dyson)
lk 231
Vananemise tunnused rahvasuu järgi olevat näiteks …; kui hakkad ühtäkki mõtlema ainult tarku mõtteid…
Ja kui sellest hoolimata on elu mõnikord ebaõiglane — pea, siis meeles, et mingi number peab täringul alati ette tulema ja võib-olla pääses tänu sulle just keegi teine. Selle asemel, et mõelda “Miks mina?”, poovi mõelda “Miks mitte mina?”.
lk 159
“Rääkige, milline oli viimane raamat, mida te lugesite?”
/…/
“Ee,” ütles Triibik.
“Noh, kas ei tule meelde?” julgustas õpetaja.
“Ee,” kordas Triibik.
Paar õpilast turstatas naerma.
Triibik ohkas “Ee-ee ehk “Eesti Entsüklopeedia”,” lausus ta nüüd aeglaselt.
lk 21
Pisut vähem enesehaletsust ja veidi rohkem pealehakkamist, ja polekski enam põhjust kedagi kadestada.
lk 21
Oma lastele ütleski, et ükskõik, mis jama on, ükskõik, kui pahasti asjad on, tuleb tulla ja rääkida.
lk 21
Vabatahtlikusel on suur jõud, eestlased on juba kord üks hoogtöö rahvas (vrdl – Teeme Ära).
Iga päev tuletab talle meelde, kui oluline on inimese jaoks teada oma päris lugu. Ilma valede ja kiusliku vassimiseta, ilma hukkamõistuta, vaid mõistes, et elus juhtub nii mõndagi.
lk 12
Võluvägi oli kolmes reeglis, mida iga õpetaja kohustus järgima. Esiteks, igal hommikul teretas õpetaja iga last nimepidi ja silmsidet hoides. Teiseks helistas õpetaja lapse puudumise korral mitte vanematele, vaid lapsele endale, ja küsis, miks ta koolis ei olnud. Kolmandaks sai iga laps vähemalt korra nädalas nimeliselt ja teiste ees kiita.
Vanadus algab siis, kui tööelu inimesed vabastab — tundku nad end siis vanana või mitte.
lk 175