Kui ma üle kahekümne aasta tagasi õpetama hakkasin, oli minu jaoks esimene ülesanne “ellu jääda” ning ennast kehtestada. /…/ Hinne oli salarelv distsipliiniprobleemidega hakkamasaamiseks, korralekutsuja rahututele ning preemia korralikele kaasatöötajatele.
lk 31
Inimene on pisut väsinud kahest suurest tsiviliseeritud süsteemist, milleks on hellenistlik institutsionaalne kultuur ja kirjasõna. Kiri viib inimese juurest ära tema mõtted, kõrgkultuur kipub tihtipeale ära viima inimese hinge.
lk 35
Arusaam, et kehale lähem olev füsioloogia võib olla märksa rikkam kui kultuur, ei mahu ilmselt paljudele inimestele lihtsalt pähe.
lk 25
Järjest rohkem ilmub kaudseid tõendeid, et kooliharidus mitte üksnes ei jäta arendamata, vaid suisa pidurdab teatud kaasasündinud võimeid, kuna nende omandamiseks puuduvad “õiged” ülesanded või laiemalt – vajalik kultuuritaust.
lk 23
Kuna süsteemi iseorganiseerumisvõime on mingil määral säilinud, siis süsteemi tasakaalust väljaviijate rolli on enda peale täna võtnud lapsed ise (ei kuuletu, terroriseerivad õpetajaid, joovad, suitsetavad, ei käi koolis, lõhuvad, ei õpi jne.)
lk 71
Nii võime öelda, et tänu Põhja- ja Lääne-Eestile oleme muinasajast saati eurooplased, tänu Lõuna-Eestile oleme jäänud soomeugrilasteks.
lk 10
Miks te ei usalda õpetajat, miks te kirjutate õpetajale kõik ette, mida ja kuidas ta peab õpetama, välistades sellega õpetaja potentsiaali, loovuse kasutamise – vabastades sellega õpetaja ka vastutusest, samuti töörõõmust, eneseteostusest ja eneserealisatsioonist?
lk 40-41
Meie ühiskond on muutunud adrenaliinisõltlasteks. Me oleme stimulatsioonisõltuvuses ja vajame pidevalt järgmist dopingut. Alates äratuskella šokist ja hommikusest kohvist kuni ajalehepealkirjadeni ja äärmusliku käitumiseni päevastes jutusaadetes, filmideni, vaatemänguliste spordialadeni ja reality-televisioonini, mis on kavandatud tekitama intensiivseid emotsioone, restoraniskäikudeni, mille eesmärk on rohkem põnevust pakkuda kui kõhtu täita, kogu päeva kuni kella üheteistkümneste uudisteni, mis on täis lugusid surmast ja hävingust, nõuame aina rohkem adrenaliini. Kui action‘ile tuleb vahe, tunneme end unistena, mis on kindel kurnatuse märk.
lk 58
Miks te nii suure hulga kokkuleppimata sisuliste probleemide kuhjumise juures haridussüsteemis tegelete ikkagi juba 20 aastat vormilise ja struktuursete ümberkorraldustega, nimetades neid reformideks, hoides sellega hirmu all ja pideva pinge seisundis kogu kooli.
lk 40
Kui lähtuda teadmistest, õpetustest, mida on jaganud J.Käis, P. Põld, A.Elango, H. Liimets, V. Ruus, A.Liimets, L.Talts, M.Tuulik, T.Tulva, T.Kuurme, jt., siis nende tarkuste rakendamise tulemusena võiksid õppida meie koolides ainult väikesed inglid. Aga õpetajad kurdavad, et sellised lapsed on tänases koolis suur haruldus.
lk 21
Eesti kultuur ja mõtteilm ei ole vist kunagi koosnenud massiivsetest suurvormidest. Pigem on see salkkond tühjusest ilmuvaid isevärki turgatusi, mis sööstavad siia-sinna nagu parv kärmeid pisikesi linde.
lk 7
This site runs on the required+ Foundation Theme. Based on the awesome Foundation Framework by the humble folks at ZURB.
