Mängimine on vaba liikumisruum jäiga strukuuri sees (Selen, Zimmermann).
lk 47
Iga kolme või nelja kuu tagant – ja eriti siis, kui tööle tuleb uus grupp uusi inimesi – muudame töötajate istumisplaneeringut, utsitades sellega muutusi kontorikeemias ja sotsiaalses hierarhias.
lk 154
Olete kunagi seisnud sõbraga erinevates pikkjärjekordades, lihtsalt et näha, kumb jõuab varem kassani.
lk 100
Olite aasta alguses otsustanud, et jääte eelkõige inimeseks ega pedagoogistu liigselt.
lk 45
Kulgemise tegevused tekitavad meeleseisundi, mida iseloomustavad rõõm, ajataju kaotus ja eneseunustus.
lk 24
Teisedki õpetajad räägivad kohvinurgas uutest imeravimitest, ms aitavad hundiisu, magusanälja, närvipinge ja nutmise vastu.
lk 36
Kontrolli puudumine mis tahes süsteemis tekitab pinge. Miski pole igavam kui olukord, kus teame, mida peaksime tegema, aga ei saa seda teha (või meid ei usaldata selleks).
lk 22-23
Tunni planeerimisel olete peamiselt mõelnud sellele, kuidas oma ainet efektiivselt õpetada, aga koolielu seisukohalt on palju olulisem saada korralikult hakkama paberitöö ja õpilaste kohaolu fikseerimisega.
lk 12
Kontroll tähendab siin nii tegevusvabadust ja süsteemiga suhtlemist kui ka meie võimet ümbritsevaga manipuleerida.
lk 22
Kui veel sõbralik kolleeg naeratades lausub, et te liiga kirgas olete, otsustate juba esimesest palgast osta kostüümi, kui enamik kolleege klassikaliselt rõivastub või hoopis kampsuni, et teiste memmede hulka sulanduda.
lk 8
Mänguarhitekt Ralph Koster laenas selle protsessi kirjeldamiseks ulmekirjandusest suurepärase termini: grokkimine (ingl grok). Grokkima tähendab millestki nii põhjalikult aru saama, et see teadmine muutub osaks meist.
lk 21
Õpetajaameti paradoks on selles, et suure hulga inimeste keskel töötades tuntakse end sageli väga üksildasena.
lk 5