Kodune elu ei ole enam vaba ega ilus alates hetkest, kui see rajatakse laenamisele ja võlgadele.
Henrik Ibsen
18.07
Ema võtab kassi vol 14
Iga elusolend vajab rohkem võimalusi kui seda ühte ja ainukest, võimalust lihtsalt olla elus.
lk 166
Ema võtab kassi vol 13
Elu ei tohi pidada odavaks. Maailmas on väga palju hädalisi, sellepärast tundub arukam aidata kõigepealt neid, kes on juba olemas, mitte toota arutult uusi elusid juurde ning jätta need siis saatuse hooleks, kuna neil on nüüd “vähemalt võimalus”.
lk 164
Ema võtab kassi vol 12
See [Kuhja Jäävuse Seadus] ütles, et iga ärakoristatud kuhja asemele ilmub alati just sellesama koristamise tulemusena uus kuhi või lausa mitu.
lk 158
Ema võtab kassi vol 11
Ema võtab kassi vol 10
Ta [ema] oli avastanud, et esimest korda lugemist, kirjutamist, arvutamist või võõrkeelt õppida pole pooltki nii kannatusterohke kui näiteks teist, kolmandat või neljandat korda sedasama teha.
lk 155
Kuidas vabaneda võlgadest vol 52
Kuidas saavutada finantsvabadus vol 63
Sul ei ole nii palju vaba aega, et kõiki kliente võtta ning kehvast kliendist saab väga kergesti lahti, öeldes talle väga kõrge hinna.
lk 123
Ema võtab kassi vol 9
Emal oli komme lugeda alati mitut raamatut korraga ning kuhjata voodi ümber raamatuid, mda ta kunagi plaanis lugema hakata. Raamatute keskel tundis ta ennast turvaliselt.
lk 154–155
Kuidas saavutada finantsvabadus vol 62
Ema võtab kassi vol 8
Isa istus ühes nurgas ja klõpsis hajameelselt puldiga. [Kass] Prooton istus teises nurga, lakkus ennastunustavalt oma saba ning näris tagumist käppa peale. Mõlemad passisid täiesti tummadena, ignoreerisid teineteist aktiivselt ning vältisid silmsidet nagu tavalised normaalsed isased.
lk 138
Kuidas saavutada finantsvabadus vol 61
Ema võtab kassi vol 7
Üldiselt näis kassi trepil edaspidi soosivat multika—gravitatsioon— õhk kannab ja raskusjõud ei mõju, kuni alla ei vaata.
lk 133
Kuidas saavutada finantsvabadus vol 60
Ema võtab kassi vol 6
Isa oli arvanud, et nüüd tuleks kõik toataimed ära anda, sest neil on kass, Millegipärast arvas isa ema taimede kohta sama, mida ta arvas ema raamatute ja kingade kohta— et elu oleks lihtsam, kui neid oleks vähem.
lk 129
