Tundsin, et olen vaba oma vanuse ja naiselikkuse köidikust ja ujun seetõttu tohututes vabaduse ja aja joomedes.
joom – viir/vööt/juga .
lk 262
Tundsin, et olen vaba oma vanuse ja naiselikkuse köidikust ja ujun seetõttu tohututes vabaduse ja aja joomedes.
joom – viir/vööt/juga .
lk 262
Sügav või korduv tõrjumine mõjub äärmiselt kahjulikult enesehinnangule. Tegelikult piisab ainuüksi minevikus aset leidnud tõrjumise meenutamisest, et enesest lugupidamine ajutiselt langeks.
lk 21
Tõrjutus vallandab tihti viha ja agressiivseid impulsse ning tekitab tugeva tungi neid välja elada, eriti nende peal, kes meid ära tõukasid. Häda korral kõlbavad ka süütud kõrvalseisjad (nt uksed ja seinad).
lk 18-19
Ma ei ela enam nii, et päevad lähevad mööda ja mina ei saa aru, kuhu kadusin mina ise.
lk 60
Üks põhjusi, miks tõrjumine tihti nii hävitavalt mõjub, seisneb selles, et aru, loogika ja terve mõistuse osutuvad valu leevendamisel tavaliselt kasutuks.
lk 17
Liikuva, eksperimenteeriva hingega inimene peaks elama sellist elu, mis seda kõike võimaldab.
lk 262
Öeldakse, et pimedaim hetk on enne koitu. Võib olla. Aga on ka hetki, mil terve päiksetõus on kõigest teooria, midagi mida ei tasu oodata, sest tegelik võitlus peetakse pimedas.
lk 209
Teatud vanuseni on fantaasiad väga head ja oivalised. Siis peavad sul olema kogemused või lähed peast pehmeks. See on normaalne: dementsus, mälu, nõrgenemine, Alzhaimeri tõbi – neid kõiki on naistel rohkem. Fantaasia neelab nad alla, kuni nad enam asjadel vahet ei tee.
lk 254
Esimeste maailma raputanud katastroofide ajal olid kultuuriasutused üle elanud suure õitsengu, sest nad pakkusid midagi, mis tundus olevat stabiilne ja ohutu. Minevik, mida muuseumides näidati, andis lootust, et on olemas ka tulevik.
lk 85
… me saame olla abiks nimelt oma vajakajäämiste ja vigade kaudu. Või kui mitte nende kaudu, siis vähemalt neist hoolimata. Meist on kasu meist endast hoolimata.
lk 208
sina ei tohi jumala nime ilmaasjata suhu võtta!
või muidugi hakkad sa vasakut ja paremat segamini ajama
kaotad igasuguse suunatuju
ja eksid iseenda kodus
raamaturiiuli juurest esikusse kõndides lootusetult ära
lk 48