Emotsioonide esmaabi vol 21

Esiteks muudab üksildus meid iseenda ja ümbritsevate inimeste suhtes ülemäära kriitiliseks ja sellest johtuvalt hindame me oma olemasolevaid suhteid liiga negatiivselt – see kõik mõjutab meie suhtlemist teiste inimestega. Teine ja ükskilduse üks salakavalamaid mõjusid on see, et üksildus paneb meid käituma enesehävituslikult, vähendades veelgi meie sotsiaalsete sidemete kvaliteeti ja kvantiteeti. Tagajärena jäävad kiud, millest meie “suhtlemismusklid” koosnevad – meie sotsiaaldsed ja suhtlemisoskused, oskus näha asju teise inimeses vaatenurgast, empaatiavõime ja võime mõista teiste inimeste tundeid – , üha nõrgemaks ja hakkavad meid alt vedama just siis, kui me neid kõige rohkem vajame.

lk 48

Emotsioonide esmaabi vol 18

Pärast tõrjumist ei pruugi alati olla lihtne saada sotsiaalset toetust lähedastelt sõpradelt ja inimestelt, keda me usaldame, kuna nad kalduvad meile tõrjumisega tekitatud valu alahindama. Kõik me oleme kehvad nii iseenda kui teiste sisemise ja füüsilise valu hindajad (kui me just ei juhtu ise samal ajal samasugust valu kogema).

lk 38

Emotsioonide esmaabi vol 13

Kõige sagedasemad põhjused, mis meid armastuses (või ka töökoha taotlejana) kõrvale jäetakse, on üldise keemia puudumine või siis ei vasta me sel hetkel konkreetse inimese või firma vajadustele või ei mahu me otsitavale isikule esitatavate kitsaste nõuete raamidesse – seega sugugi mitte meie mingi otsustava vale sammu või mingi fataalse iseloomuvea tõttu.

lk 22

Emotsioonide esmaabi vol 12

Lisaks sellele, et me tõrjumist tarbetult isiklikult võtame, kaldume seda ka liigselt üldistama, olgugi, et selleks pole alust (näiteks mõtleme: “Minuga juhtub alati nii” või “Mina ei leia endale kunagi kedagi”), või laskume asjatusse enesekriitikasse, et kui oleksime teinud üht-teist teisiti, saanuks tõrjumist vältida.

lk 22