… tema igapäevasest lahkusest, sellest, kuidas too oli Furlongit parandanud ja julgustanud, nendest väikestest asjadest, mida ta oli öelnud ja teinud ja keeldunud tegemast ja ütlemast ning mida ta oli ilmselt teadnud – asjadest, mis kokku arvatuna moodustasid elu.
lk 120
Kas on võimalik aastate ja aastakümnete kaupa – kogu elu – edasi toimetada ilma kordagi julgust kokku võtmata ja toimuvale vastu astumata ning ennast ikkagi kristlaseks nimetada ja endale peeglis otsa vaadata?
lk 119
… et inimesed võivad olla head; tuli vaid leida tasakaal andmise ja võtmise vahel, et ei kannataks läbisaamine ei teiste ega kodustega.
lk 101-102
Kui sa tahad elus edeneda, ei tohi mõningatest asjadest välja teha, et jaksaksid jätkata.
lk 55
… aga talle tundus, et tammub paigal ega edene kuidagimoodi, ning tahes-tahtmata mõtiskles ta mõnikord ma päevade mõttekuse üle.
lk 32
Oma mustade juuste ja teraste silmadega olid ema tütred mõnikord nagu noored nõiad. Oli lihtne mõista naiste hirmu füüsiliselt tugevate, iharate ja ühiskondlikult mõjuvõimsate meeste ees, ent naised oma kavala vaistuga olid palju sügavamad: nad aimasid sündmusi pikalt ette, nägid neid unes ja lugesid su mõtteid.
lk 31
Alati üks ja sama lugu, mõtles Furlong: alati võtsid nad puhkepausi tegemata mehaaniliselt ette järgmise töö. Ta mõtiskles, milline nende elu oleks, kui neile antaks aega asjade üle järele mõelda.
lk 28
Alati üks ja sama lugu, mõtles Furlong: alati võtsin nad puhkepausi tegemata mehaanliselt ette järgmise töö. Ta mõtiskles, milline nene elu oleks, kui neile antaks aega asjade üle järele mõelda.
lk 28
