Kas on võimalik aastate ja aastakümnete kaupa – kogu elu – edasi toimetada ilma kordagi julgust kokku võtmata ja toimuvale vastu astumata ning ennast ikkagi kristlaseks nimetada ja endale peeglis otsa vaadata?
lk 119
Kas on võimalik aastate ja aastakümnete kaupa – kogu elu – edasi toimetada ilma kordagi julgust kokku võtmata ja toimuvale vastu astumata ning ennast ikkagi kristlaseks nimetada ja endale peeglis otsa vaadata?
lk 119