Ja eks oli uskumine mõneti ka meelelahutus nüris maailmas.
lk 20
Ja eks oli uskumine mõneti ka meelelahutus nüris maailmas.
lk 20
Võime oma ilmalikustamisest palju rääkida, kuid me ei saagi teada, kui oluliseks muutub inimesele püha ruum, kui neid ruume enam ei ole. See on ruum, kus ei pea rääkima, ei pea kuulama, ei pea midagi.
lk 91
Tähtis pole mitte religioon või konfessioonide erinevused, vaid see, et inimesel on võimalik minna paika, kus “maailm lõugab teiselpool seda ust”.
lk 91
Proua O-d tabas nüüd tihti tunne, et ta ei ole õiges kohas. Kõige ilmekamalt tuli see tunne esile keset juulikuist kuuma kivilinna. Sellisel hetkel proua O teadis, kus on õige koht: maal taimede hulgas, inimtühja ranna liival või merekivide vahel või leebes lainetuses aeglaselt ujumas.
lk 59 – 60
Inimene on alati otsinud vaikset kohta.
lk 8
Et rahu raisku ei läheks, tuleb raisk rahule jätta!
(Diplomaatia kuldreegel)
lk 38