Filosoofid on köögist enamasti kõrvale hiilinud, mis tõestab veel kord, et neid ei saa eriti isukalt lugeda.
lk 9
Filosoofid on köögist enamasti kõrvale hiilinud, mis tõestab veel kord, et neid ei saa eriti isukalt lugeda.
lk 9
Teatud ikka jõudes peaks vahetama nime ja minema peitu kuhugi üksildasse maanurka, kus sa kedagi ei tunne, kus ei tarvitse karta, et kohtad mõnd sõpra või vaenlast, kus enam miski ei eksitaks väsinud pahategija vaikseid vanaduspäevi.
lk 131
Oleks pidanud peatuma vastsestaadiumis, hoiduma arenemast, jäämagi algolekusse, mõnulema elementide uinakus, põlema vaikselt ebrünaalses ekstaasis.
lk 126
Meil on alati tunne, et seda, mida teevad teised, teeksime meie paremini. Selle osas, mida me ise teeme, meil kahjuks niisugust tunnet ei ole.
lk 60
Paradiis polnud talutav, muidu oleks esimene inimene seal ikka kuidagi hakkama saanud; ja ega see maailmgi pole, sest siin kahetsetakse taga paradiisi või pannakse lootus teisele ilmale. Mis teha? Kuhu minna? Ärme tee midagi ega lähe kuhugi, ja ongi kogu lugu.
lk 20
Ma pole küll neednud oma sündimise päeva nagu Iiob; see-eest kõik teised päevad on oma jao kätte saanud …
lk 15
Mida ma tean kuuekümneselt, teadsin ma sama hästi kahekümneselt. Nelikümmend aastat suurt ja kasutut tõestamistööd…
lk 14
Kujutage ette elu pallimänguna, milles teil tuleb pidevalt viit palli õhus hoida. Need pallid on Töö, Perekond, Tervis, Sõbrad ja Vaim. Peatselt saate aru, et töö on kummipall, mis põrkab tagasi, kui selle maha pillate. Aga ülejäänud neli palli, Perekond, Tervis, Sõbrad, Vaim, on klaasist. Kui mõni neist maha kukub, on see pöördumatult kriimustatud, plekiline, takistatud, rikutud või koguni purunenud. Need pallid ei saa iigalgi endiseks. Püüdkem selles aru saada ja püüelgem tasakaalu poole.
(Brian Dyson)
lk 231
Ja kui sellest hoolimata on elu mõnikord ebaõiglane — pea, siis meeles, et mingi number peab täringul alati ette tulema ja võib-olla pääses tänu sulle just keegi teine. Selle asemel, et mõelda “Miks mina?”, poovi mõelda “Miks mitte mina?”.
lk 159
Pisut vähem enesehaletsust ja veidi rohkem pealehakkamist, ja polekski enam põhjust kedagi kadestada.
lk 21
Oma lastele ütleski, et ükskõik, mis jama on, ükskõik, kui pahasti asjad on, tuleb tulla ja rääkida.
lk 21
Iga päev tuletab talle meelde, kui oluline on inimese jaoks teada oma päris lugu. Ilma valede ja kiusliku vassimiseta, ilma hukkamõistuta, vaid mõistes, et elus juhtub nii mõndagi.
lk 12
Palgatöö ja elukutse on industriaalajastul saanud elamise teljeks. /…/ Täiskasvanuelu kulgeb täiesti palgatöö märgi all — ja mitte ainult aja tõttu, mida töö nõuab, vaid ka sellepärast, et inimene mõtleb töö peale ja planeerib seda ka väljaspool tööaega, enne ja pärast tööd.
lk 174-175