Kahjuks ei liigu jamad välgukiirusel, vaid ikka jamakiirusel, seetõttu läheb nende klaarimiseks veidi aega.
lk 74
Mõtted sildiga: olemine
365 ettekirjutust hingele vol 7
Hinda reisi, üleminekuid, muljumisi ja pöördeid — need kõik on su elu etapid.
Ettekirjutus nr 198
Miljonäri mõtteviisi saladused vol 1
365 ettekirjutust hingele vol 6
Kui oled raskes keskkonnas või olukorras, püüa muuta hoiakut, millega sa seal oled. Kui see ei toimi, on võib-olla aeg edasi liikuda.
Ettekirjutus nr 189
365 ettekirjutust hingele vol 5
Kerge tee viib sind paikadesse, kuhu sa ei taha minna. Mõnikord on väike purustus ja surve täpselt see, mida vajad.
Ettekirjutus nr 182
365 ettekirjutust hingele vol 4
Ma tahan, et inimesed tegeleksid oma sõnumi järgi elamisega. Ma ei kritiseeri, ma tahan vaid ausust. Ma nõuan seda iseendalt ja ootan seda teistelt.
Ettekirjutus nr 155
365 ettekirjutust hingele vol 3
Maraton võib olla nelikümmend kaks kilomeetrit pikk, aga palverännaks pole see, kui palju sa edasi liigud, vaid kui sügavalt sa enese sisse lähed.
Ettekirjutus nr 154
365 ettekirjutust hingele vol 2
Mõtte jõud õnne ja heaolu teenistuses vol 2
Mõtte jõud õnne ja heaolu teenistuses vol 1
Kadunud heasse raamatusse vol 2
Me ei teadnud kolm ja pool miljonit aastat, mida kujutab endast välk või vikerkaar, lemmik. Ei maksa lükata asju tagasi lihtsalt sellepärast, et need tunduvad võimatud.
lk 84
Kadunud heasse raamatusse vol 1
“Asjad,” oli isal kombeks öelda, “on hoopis veidramad, kui me oskame ette kujutada.”
lk 61
Märkmeid Eestist vol 6
Ei ainsatki teekäänakut Tallinnast Tartuni välja. Lõunasse viivad teed on sirged: põgenemistee, varuväljapääs, lõtvuse algus, karmuse hülgamine, teistmoodi olemine iseendaga.
lk 33
Kui kõik variseb kokku vol 14
Mõnikord kohtame kedagi, kes näib tundvat suurt heaolu, ja arutleme neil puhkudel endamisi, kuidas ta selleni jõudis. Tahaksime ise samasugused olla. Sageli tuleneb see heaolu julgusest elada iga eluhetke täiel rinnal. Olla ärkvel. Seda ka siis, kui keegi ei aplodeerinud, süngetel aegadel, aegadel, mil pilved varjasid päikese.
lk 157
