Mõtted sildiga: olemine

Minu Kopenhaagen

Kujutage ette elu pallimänguna, milles teil tuleb pidevalt viit palli õhus hoida. Need pallid on Töö, Perekond, Tervis, Sõbrad ja Vaim. Peatselt saate aru, et töö on kummipall, mis põrkab tagasi, kui selle maha pillate. Aga ülejäänud neli palli, Perekond, Tervis, Sõbrad, Vaim, on klaasist. Kui mõni neist maha kukub, on see pöördumatult kriimustatud, plekiline, takistatud, rikutud või koguni purunenud. Need pallid ei saa iigalgi endiseks. Püüdkem selles aru saada ja püüelgem tasakaalu poole.
(Brian Dyson)

lk 231

Riskiühiskond vol 8

Palgatöö ja elukutse on industriaalajastul saanud elamise teljeks. /…/ Täiskasvanuelu kulgeb täiesti palgatöö märgi all — ja mitte ainult aja tõttu, mida töö nõuab, vaid ka sellepärast, et inimene mõtleb töö peale ja planeerib seda ka väljaspool tööaega, enne ja pärast tööd.

lk 174-175

Riskiühiskond vol 3

Veel kuuekümnendatel aastatel olid perekond, abielu ja elukutse eluplaanides, elutingimustes ja elukäikudes vägagi möödapääsmatud. Nüüdseks on kõigis neis punktides tekkinud valikuvõimalused ja valikusunnid. Pole enam selge, kas abiellutakse, millal abiellutakse, kas elatakse koos ilma abilellumata, kas abielllutakse ilma koos elamata, kas laps saadakse ja kasvatatakse üles abielu raames või väljaspool abielu, sellega kellega koose elatakse, või sellega, keda armastatakse, kuid kes elab koos kellegi teisega, enne või pärast või keset karjääri.

lk 130

Riskiühiskond vol 2

Töötuse mööduvuse pahupool on väliste põhjuste muutumine oma süüks, süsteemiprobleemide muutumine isiklikuks ebaõnnestumiseks. /…/ Pideva võimaluste välistamise käigus surutakse töötus, mis on midagi välist, samm — sammult inimese sisse ja see saab tema omaduseks. Uus vaesus on eelkõige, kuid mitte ainult materiaalne probleem. Ta on ka see tummalt enesesse võetud, asjatute ärahoidmiskatsete rituaalse läbitegemisena kulgev enesehävitus, mille näol massistaatus pealispinna alla vohab.

lk 120

Läbimurdepunkt vol 4

Tegelikkuses aga pole see midagu muud kui konteksti jõu selge ja tervemõistuslik laienemine, sest see ütleb lihtsalt, et lapsi kujundab jõuliselt neid ümbritsev keskkond, et meid vahetult ümbritseva sotsiaalse ja füüsilise maailma omadustel – tänavatel, mida mööda me kõnnime, inimestel, keda me kohtame – on suur roll meie kujundamisel selliseks, kes me oleme ja kuidas me tegutseme.

lk 29