Mida paremini me kehad end tunnevad, seda õnnelikumad ja produktiivsemad me oleme.
lk 66
Mida paremini me kehad end tunnevad, seda õnnelikumad ja produktiivsemad me oleme.
lk 66
Tark nõudlikkus on ühtlasi usaldus: ma usun, et sa saad sellega hakkama. Annan sulle ruumi kasvada. Õppimine ja edu saavutamine võivad toimuda ainult siis, kui on olemas võimalus eksida. Kui nõudmine on liialt suur või täiesti olematu, siis me ei ürita, ei usu, ei jaksa pingutada.
lk 153
Kujutage ette, milline oleks maailm, kui kõik armastaksid iseennast nii palju, et neid ei ohustaks teiste inimeste arvamused või nahavärv või seksuaalsed eelistused või anded või haridus või omand või omandi puudumine või religioossed tõekspidamised või kombed või nende üldine kalduvus lihtsalt olla, ükskõik kes, põrgu päralt, nad ka on.
lk 59
Liiga tihti ununeb, et on täiesti okei, kui kõik ei ole alati okei. On täiesti normaalne, et elu on on tipus ainult hetkeks, aga ka õudne ainult aeg-ajalt.
lk 73
Te olete vinge tegija. Olite vinge, kui karjudes sellele planeedile sündisite, ja olete seda ka praegu. Muidu poleks universum teie pärast vaeva näinud. Te ei saa asju nii kohutavalt kihva keerata, et teie ägedus ära kaoks. Sest te olete äge. Jääte selleks alatiseks. See on otsustatud.
lk 54
Kui end kindlalt mingi sildiga määratleda, vabastatakse end paradoksaalselt arenemise ja kasvamise vastutusest ja võimalusest.
lk 64
Sageli pannakse sellistele pimesi tundmatusse astumistele külge vastutustundetuse või isekuse või hullumeelsuse silt (muidugi ainult selle hetkeni, kui edu saavutate, siis peavad teid kõik geeniuseks).
lk 46
On igiammune mõte, et tõde teeb vabaks. Tõele silma vaatamine ka halva, raske, kurva, valusa ja häbiväärse ees, sellega leppimine ja selle nägemine on armulikkuse, kaastunde ja muutuse lähtekohad.
lk 59
Muidugi nukker tõde, sest seda on võimalik muuta toredaks või vähemalt sümpaatseks reaalsuseks. (Kas nukker tõde või vale?)
lk 183
Palju lihtsam on ära anda viimast, kantut ja inetut, kui jagada midagi head, väärtuslikku ja meeldivat.
lk 173
Veel üks saladus. Kui olete üldsusele esimest korda silma jäänud, siis teisel korral on kergem ja kolmandal-neljandal läheb päris libedat. Kõige raskem on ületada ebakindlust iseeneses, tuleb pidevalt õppida ja täiustuda. Ilma pideva õppimiseta ei päästa teid ükski anne.
lk 172
Tihti inimesed lihtsalt ei usalda ennast. Ja arvavad, et loovad midagi mittevajalikku ja ebahuvitavat. /…/ Kui kirjutati tülgastav retsensioon ja sõimati Facebookis, on seegi edu: pandi tähele.
lk 171—172
Kerjuse seisundis inimene korraldab hea meelega revolutsiooni— tal ei ole midagi kaotada ega millestki kahju.
lk 164
Tavaliselt arvatakse, et vaesus sunnib inimesi armastama ja hindama tõelisi väärtuseid: sugulussidemeid, ausust, korralikust ja tööarmastust. Tegelikult vaesus teravdab konflikte nii perekonnas kui ka ühiskonnas.
lk 164