Õpetajaameti paradoks on selles, et suure hulga inimeste keskel töötades tuntakse end sageli väga üksildasena.
lk 5
Mõtted sildiga: haridus
Koolis on… lapsed! vol 1
Üllatas hoopis see, kui pgnpgnpgna erinevad, omanäolised, isevärki ja lahedad elukad need alles kooli minevad (õigemini veel päriskooli minemata) lapsukesed ikkagi on. Koolist välja tulevad nad kaks korda oma senise eluea jao aastate pärast palju ühesugusematena.
Õnn on otsuse küsimus vol 3
Selle peale ärkasid lapsevanemad lõpuks ometi üles ja järgmine aasta ta enam lapsi ei õpetanud. Sai hoopis ühes teises kohas direktoriks.
lk 25
Õhinapõhine kool vol 6
Õpetaja võib klassis alati ühe inimese üle nalja visata, ja see üks on õpetaja ise.
lk 62
Õhinapõhine kool vol 5
J.Käisile toetudes “ei ole mingisuguseid kaaluvaid põhjusi pidada kiire loomulaadiga inimest paremaks ja väärtuslikumaks aeglaselt töötavast, sest aeglase mõttelaadiga seltsib sageli tõsine järelekaalumine ja süvenmine” (Käis, 1996).
lk 38
Õhinapõhine kool vol 4
Kolmas järeldus: hinded, mis tahes hinded, on alati suhterikkujad ning töötuhina või õpipõhina vähendajad.
lk 32
Õhinapõhine kool vol 3
Kuidas muutuks Sinu enesehinnang, kui keegi (elukaaslane, ülemus, ema) paneks Sulle igal õhtul kordasaadetu eest hinde?
lk 35
Õhinapõhine kool vol 2
Kui ma üle kahekümne aasta tagasi õpetama hakkasin, oli minu jaoks esimene ülesanne “ellu jääda” ning ennast kehtestada. /…/ Hinne oli salarelv distsipliiniprobleemidega hakkamasaamiseks, korralekutsuja rahututele ning preemia korralikele kaasatöötajatele.
lk 31
Lingvistiline mets vol 5
Järjest rohkem ilmub kaudseid tõendeid, et kooliharidus mitte üksnes ei jäta arendamata, vaid suisa pidurdab teatud kaasasündinud võimeid, kuna nende omandamiseks puuduvad “õiged” ülesanded või laiemalt – vajalik kultuuritaust.
lk 23
Õhinapõhine kool vol 1
Uus kool I vol 6
Kuna süsteemi iseorganiseerumisvõime on mingil määral säilinud, siis süsteemi tasakaalust väljaviijate rolli on enda peale täna võtnud lapsed ise (ei kuuletu, terroriseerivad õpetajaid, joovad, suitsetavad, ei käi koolis, lõhuvad, ei õpi jne.)
lk 71
Uus kool I vol 4
Miks te ei usalda õpetajat, miks te kirjutate õpetajale kõik ette, mida ja kuidas ta peab õpetama, välistades sellega õpetaja potentsiaali, loovuse kasutamise – vabastades sellega õpetaja ka vastutusest, samuti töörõõmust, eneseteostusest ja eneserealisatsioonist?
lk 40-41
Uus kool I vol 3
Miks te nii suure hulga kokkuleppimata sisuliste probleemide kuhjumise juures haridussüsteemis tegelete ikkagi juba 20 aastat vormilise ja struktuursete ümberkorraldustega, nimetades neid reformideks, hoides sellega hirmu all ja pideva pinge seisundis kogu kooli.
lk 40
Uus kool I vol 2
Kui lähtuda teadmistest, õpetustest, mida on jaganud J.Käis, P. Põld, A.Elango, H. Liimets, V. Ruus, A.Liimets, L.Talts, M.Tuulik, T.Tulva, T.Kuurme, jt., siis nende tarkuste rakendamise tulemusena võiksid õppida meie koolides ainult väikesed inglid. Aga õpetajad kurdavad, et sellised lapsed on tänases koolis suur haruldus.
lk 21
Uus kool I vol 1
Kui me vaatame, milline on meie maailm ja ühiskond täna, millised on inimeste- ja rahvastevahelised suhted, millised on reeglina inimeste elu mõte ja eesmärk; kui me vaatame, kuidas inimesed ajavad taga võimu, rikkust ja kuulsust; kuidas inimene suhtub loodusesse, oma keskkonda, kuidas ta raiskab looduslikke resursse jne., siis peab järeldama, et inimene on jäänud siiski kasvatamata ja harimata.
lk 20
